Mar 5, 2009

Hüvasti Carnarvon!

Üllatusena oli meil Avega 27ndal viimane tööpäev. Poisid pidid ka järgmisel päeval pool päeva tööl olema. Palgatsekid panka viidud ja teretulemast uued seiklused! Aga enne tahaks korra ikka veel selle farmi teema juurde minna tagasi.

Veetsime farmis nimega Bentwaters 10 päeva, mis olid igatpidi harivad. Saime teada mida kujutab farmitöö endast, õppisime tundma sealset töökultuuri. Nii nagu ikka peab igas talus olema üks kubjas. Selle auväärse tiitli pälvis sealne ainus naistöötaja Elly. Elly oli tegeleane kellest ei saa mööda minna. Raske kohe kirjutada teemasid ja ütlemisi mis meile osaks said. Küll me oleme aeglased, ei oska tööd teha, mängime telefoniga, lobiseme omavahel jne. Aga ega ta ainult meie kallal ei võtnud, ka teised püsitöölised said oma osa. Samas Elly ei olnud omanik, ega omanud tegelikult mingit sõnaõigust. Mehed kes seal töötasid olid palju vabamad, toredad ja nagu poisid ütlesid ilma igasuguse töökultuurita:) Nende meelest oli tööde tegemiseks aega maa ja ilma ning nad hoiatasid, et Elly on crazy :). Aga nüüdseks on 10 päeva kõplamist, banaane, meloneid ja kõrvitsaid õnneks möödas.


Olles poisid ära oodanud, pakkisime kiirel asjad ning võtime suuna järgmisesse sihtpunkti nimega Coral Bay. Palga saime kätte tsekina. Tseki viisime panka reedel ning oma kontole jõudis see alles kolmapäeval. Uskumatult aeglane süsteem... Tegelikult kuu aega nüüd raha pärast muretsema ei pea :) 10 päeva palgast elab kenast umbes ühe kuu. Eestis ei saa sa hetkel kuu ajaga ka sellist raha tavatöölisena.

Dead Man Forest (Surnud Mehe Mets, ehk siis banaaniistandus)

Kõigepealt korjasime väiksemaid banaaniistikuid ning panime need pottidesse kasvama. Veidi suuremad istikud pannakse kasvama põllule. Puu kasvab umbes aasta. Vaheapeal tuleb puude vahel matseetega umbrohtu ning põõsaid eemaldada. Kurnav töö, eriti väsib käsi ära, kui pead päev läbi suure noaga võsa peksma. Banaanid korjatakse enamasti toorelt. Madudele meeldib banaanikobarate vahele peitu pugeda. Muideks meeldetuletuseks, maailma 10nest kõige mürgisemast mao liigist elavad 8 Austraalias :)

Kärbsed

Kärbseid on siin tunduvalt hullemad kui Eestis. Nad ronivad sulle suhu, ninna, kõrva jne. Nad ei lähe lihtsa puhumise peale ka ära, ainult käega saab neid ära ajada. Vahepeal jäävad isegi ripsme peale passima. Ostsime endale spetsiaalsed kärbsevõrgud pähe.

Coral Bay
Väike turistilinnake. Kuulus oma korallide ja türkiissinise ookeani pärast. Sinna jõudmine kujunes aga kahjuks pettumuseks. Turistikaartide ja tutvustuste põhjal ootasime veidi suuremat kohta kus on palju vabaaja veetmise võimalusi. Meie ainus eesmärk sinna jõudes oli minna snorgeldama. Seda aga otse rannas teha polnud võimalik. Snorgeldamis ja paadi tuure korraldatakse küll. Hiljem vestlesin ühe sakslasega kes käis seal snorgeldamas, tema oli küll tuuriga väga rahul. Olevat väga lahe ujuda koos hiiglaslike raidega. Seega kes kunagi sinna satub, kindlasti seal ikka leidub tegevust.

Otsime ööbimist

termiidipesa
Nagu väike traditsioon, kui vaja telkida siis ikka jääme oma asjatamistega pimeda peale. Coral bay kandis on lubatud telkida vaid selleks ette nähtud kohtades, nii otsustasime linnast lahkuda ja otsida ööbimise kuskil rannas. Tegime suure pika tiiru mööda liivateed oma väikse autoga. See rada mida sõitsime oleks sobiv maasturile. Tegelikult oli selle maa peal telkimine tasuline, 5 taala nägu. Ööseks jäime ranna äärde kuhugi liivaluidete vahele. Ööbisime Siimuga telgis ja vaatasime tähti, teised katsetasid lageda taeva all magamist. Hommikul ära sõites pidas meid selle maa järelvaataja kinni ja küsis kas otsime ööbimist. Andres seletas pikalt ja laialt, et seal pole kuskil telkida ja mängis nö lollikest :) pääsesime 25 taala maksmisest.


Ikka snorgeldamismõtted

Ära sõites oma mereäärsest ööbimisest, otsustasime võtta suuna hoopis Exmouthi kus pidi samuti snorgeldamine väga hea olema. Paak täis ja tuld poolsaare tipu poole.

Exmouth
Kohale jõudes otsustasime võtta üheks ööks backbackersisse toa. Rentisime snorgeldamisvarustuse ning siirdusime piirkonna parimasse korallivaatamiskohta nimega Turquoise Bay. Võtsimegi suuna sealse rahvuspargi suunas, mis on täis pikitud väikeseid rannakesi ja vaatamisväärsusi. Kohale jõudes panime oma snorgeldamisvarustuse pähe (lestad jalga) ning asusime tutvuma meremaailmaga. Minu jaoks oli see esimene kord. Ja ma olen sellest täiega vaimustuses. Näha seda mitmekesist ja kirevat elu läbi klaasi oma silmadega on väga võimas vaatepilt. Kindlasti kavatsen sellega tegeleda esimesel võimalusel veel. Muide nägime rannas hiiglaslikku varaani, kes oli umbes 2 m pikkune. Veetsime paar tundi snorgeldades. Ning võtsime seejärel suuna Yardie Creeki. Yardie Creek on nagu väike kanjon või lõhe maa sees. Vaata pilte:) Sellest ei oska lähemalt kirjutada. Info tahvlitelt lugesime, et sealne loodus on väga unikaalne. Tagasi ööbimiskohta sõites oli tee peal sadu kängurusid, osad lihtsalt passisid ja magasid teepeal. Väga väsitav sõit oli. Üle 40 km tunnis sõita ei saanud. Üks vaeseke jäi ka jalgadega rataste alla. Nad on väga ettearvamatud, võivad lihtsalt külje pealt autole sisse joosta isegi kui hoog on väike.Samas kandis randades käivad ka kilpkonnad pesitsemas. Oma mune ranna liiva sisse matmas. Ühtegi kilpkonna näha ei õnnestunud aga auke liivas on sadu ning koorunud munasid nägime ka. Muide muna ei ole nagu linnul koorega:) vaid selline karvane ja nagu ogadega:)

Karratha ja Dampier

Järgmiseks kohaks sai Karratha ja naaberlinn Dampier, kus Ave sõbranna juba ees oli. olime sellest linnast head kuulnud. Et tööd peaks olema aga majutusega on jama. Ja nii see ongi. Inimesed elavad autodes. Tegemist on kaevanduspiirkonnaga kus hinnad on mega kõrged ja palk samuti tunduvalt suurem. Kohtasime seal veel eestlasi ning saime muljetada. Ööbisime esimest korda lageda taeva all lihtsalt magamiskotis. Taevas oli imeline. Muide tähti on siinpool maakera justkui rohkem:)Hommikul võtsime suuna ikka oma esialgsesse sihtpunkti Broome´i. Lõuna aja veetsime väikses linnas nimega Port Hedland.

Broome

800 km suht igavat maastikku ja sirgeid teid veetsime autos. Sellest maast 150 km oli Siim roolis ülejäänud maa sõitsin mina. Tee ei möödunud ilma laipadeta kahjuks, ajasin alla kaks lindu ja ühe sisaliku ning tuhandeid rohutirtse. Roadkill= 5. Teepeal passisid vahepeal ka suured metsikud lehmad. Neid ei tahaks küll alla ajada :)
Kell 9 jõudsime sihtpunkti, väikesesse pärlilinna Broome. Broneerisime backbackerisse öömaja 5 päevaks ning alustame tööotsinguid. Ilm on siin päeval 35 kraadi ja öösel 28 kraadi. Uskumatult palav. Aga eks kõiges järgnevast edaspidi.


Kirjutage vahel ka kuidas eestis olukord on.

k2nguru ja tema liha.




2ikesetorm

pilveke

5 comments:

JMC said...

pildid ei avane jah
kas nüüd siis kuuaega puhkust ja siis jälle nädal tööd

lagle said...

ma hetkel brisbanes aga paari päeva pärast lendame cairnsi ning sinnakanti mõneks ajaks jääme peatuma. Siis plaanis vel edasi liikuda.. et varsti siis me teed ristuvad jah :)

Siim said...

kuu aega ei tahaks v2ga puhata, kui just keegi eestist meile kohvritega raha saata ei taha :)

JMC said...

kas termiidipesa pikali saab lükata :D või see ikka tugev ehitis

Siim said...

see tugev ehitis. nagu kivi. h2sti palju auke sees. selliseid pesasid oli siin v2ga palju