Vingumine

Kõigepealt Palju Õnne Eesti!

......
Helen sai nüüd ka tööle, kus ta peaks saama nüüd normaalselt tunde. Aga eks nädalaga ole näha kui asjalik koht see on. Tööle sai ta Aussie Snack Baari, kus ta töötab müüjana. Kahtlaseks teeb selle koha see, et ta on sinna juba kolm korda tööle läinud.
Esimene kord kui ta tööd küsima läks, räägiti talle, et me oleme sinust väga huvitatud ning helistavad homme üle. Järgmisel päeval ei helistanud keegi ning Helen helistas ise neile tagasi. Anti mõista, et leiti keegi teine.
Kaks nädalat hiljem saatis sama koht Helenile SMSi, et kui oled huvitatud võid köögiabiliseks tööle tulla. Järgmine päev (reede) Helen läkski kööki tööle. Õhtul maksti palk mustalt kätte ja öeldi, et oleme sinuga väga rahul ning anna nädalavahetusel teada, kas tahad siia edasi tööle jääda. Lisaks öeldi, et selle nädalavahetuse ajalehes on firma töökuulutus väljas ning ära tunne end sellest puudutatuna, sest meile meeldib kui saame kedagi kiiresti tööle võtta kui keegi peaks alt ära hüppama. Nädalavahetusel andis Helen teada, et soovib tööle jääda. Kuid firma ütles selle peale, et meil esmaspäeval tööd anda pole, kuigi reedel räägiti, et tööd oleks esmaspäevast reedeni.
Teisipäeva hommikul helistati Helenile ning kutsuti tööle, seekord aga leti taha müüma. Kohal selgus, et kööki oli keegi uus tüüp palgatud, kes oli koka haridusega ja Indoneesiast. Pole siis ime, miks Helenil esmaspäeval tööd polnud, kuigi lubati. Täna, kolmapäeval läks Helen uuesti tööle. Reedel pidi ta teada andma, kas jääb sinna tööle või mitte. Saab näha, mida firma siis seekord välja mõtleb ning kas Helen sinna üldse jääbki...
Lisaks teeb Helen 2-3 õhtut nädalas ettekandjatööd ühes India restoranis.

Sari just seljas ei ole. Aga selline näen ma välja.

Töö otsimine Austraalias
Ütleme ette ära, et üldiselt on Austraalased parajad jobud.
Kui Helen kesklinna restorani köögiabiliseks sai, lubati kohe, et hakkab nädalas saama umbes 20 tundi. Helen sai ilusti tööga hakkama ning temaga oldi rahul. Paari päeva pärast aga öeldi, et järgmisel kahel nädalal tööd pole anda! Mida nad siis üldse palkasid kedagi ning miks nad tunde lubasid anda!? Kusjuures restoran otsis ise töötajaid, mitte Helen ei läinud sinna lambist tööd küsima.
Austraalias on kõige tavalisem tööotsimise meetod see, et käid ise ukselt uksele tööd küsimas. Kui astud firmasse sisse, siis Austraalastel on komme inimestele hästi palju lootust anda - jah oleme sinust väga huvitatud ning helistame mõne aja pärast sulle tagasi ning põhimõtteliselt võtame su tööle. Kui keegi firmas sellist juttu juba ajab, siis on teada, et tööle nad kedagi ei võta, rääkimata tagasihelistamisest.
Ühes tööbüroos oli hea juhus. Helen läks teist korda sinna tööd küsima. Helenit mäletati veel eelmisest korrast ning öeldi, et kohe kui järgmine töö büroosse tuleb, siis saad selle endale. Ojee... Oleksime me alles Austraaliasse tulnud, siis võibolla oleks seda juttu uskunud ka. Igatahes 2 nädalat pole keegi sealt büroost enam helistanud.
Austraalaste kõige suurem häda ongi selles, et nad tekitavad inimestes nii palju võlts lootusi. Öelgu siis otse ära, et tööd ei ole. Broomes oli hea juhus. Siim kutsuti arhitektuuribürosse intervjuule ning intervjuu käigus selgus, et tegelikult neil tööd polegi anda, taheti lihtsalt rääkida ja juttu ajada. Pole ime siis, et Austraalias kaob tööd otsides kergesti motivatsioon ära.

Loodetavasti rohkem enam siin töö otsimisega tegelema ei pea.


Arhitektuuribüroo
Kuigi büroos on õhkkond väga hea ja inimesed sõbralikud, on siin palju mille üle vinguda.
Tuttav sakslane, kes siin sügisel töötas (praegu on ta juba idarannikul) hoiatas ette, et ilusat arhitektuuri ma nägema ei hakka. Ning eks see nii olegi...
Teine kõige suurem asi, mis siin pinda käib on arvutiprogrammid. Täpsemalt nende puudumine.
Üha enam tahab peaarhitekt saada projektiga kaasa ka kolmemõõtmelist mudelit, kuna sedasi klientidel kergem projektist aru saada. Mul ei ole 3D tegemise vastu midagi, tegelikult tegeleksi sellega meelsamini kui vaid kuiva joonte tõmbamisega. Programm, mis tööl arvutis on (Autocad) aga ei võimalda 3D tegemist ning keegi sellest ei paista aru saavat. Nüüd tõmbasingi endale piraat tarkvara arvutisse (Archicad) ja teen tööd omale tuttavas programmis. Olen teinud juba 2 mudelit ning kaks projekti on veel ees ootamas. Nt mõni tüüp, kes on siin üle aasta tööl olnud pole teinud ühtegi.

Tehasehoone, näide "ilusast" arhitektuurist

Endalegi hämmastuseks tuleb välja, et olen kõige targem inimene siin büroos. Olen siin ainus inimene, kes oskab kahte projekteerimise programmi. Kõik teised oskavad vaid Autocadi ning üks oskab vaid Archicadi (töötabki selle programmiga igapäevaliselt. Enda isiklik litsent, mille ta omandas juba enne siia tööle asumist. Autocadi ei oska aga üldse). Vaadates tema Archicadi oskusi, ütleks, et ta seda programmi väga palju küll ei oska... Lisaks on kõikidel piraatversioon Photoshop arvutites. Kuid ega keegi teine sellega ausalt öeldes midagi väga peale piltide lõikamise teha ei oska...
Sakslane, kes enne siia tulekut Autocadi üldse ei osanud, õpetas lõpuks siinsetele inimestele, mida lisaks veel selle programmiga teha saab (kuigi siinsed inimesed olid aastaid juba Autocadiga tööd teinud).
Suht hämmastav. Ei eeldanud küll varem sellist programmide mitteoskamatust. Aga vähemalt mina tunnen end targemana :D

Soolaleiva pidu Austraalia moodi

Laupäeva õhtuks oli meil au külastada siinset soola-leiva pidu, ehk siis inglise keeles house warming party. Siimu töökaaslane ostis mõni aeg tagasi maja ja nüüd siis kutsuti töökaaslased ja tuttavad külla.
Kutse peal oli kirjas BBQ pidu ehk siis grill-pidu. Kaasa võtta vaid joogid. Kuna me kumbki alkoholi ei tarbi siis ostsime jäätee ja suure maasika tordi. Kutse peal oli kirjas kell 2, kuid me läksime veidi enne nelja kuna kontoris anti märku, et normaalne oleks umbes selleks ajaks kohale ilmuda. See siis tähendab kellaaegadest siin riigis midagi ei teata. Kui me enne nelja kohale jõudsime oli enne meid tulnud vaid paar teist töökaaslast. Suurem osa rahvast vajus kohale veel peale meid.
Maja tutvustust, meile ei tehtud, aga eks me nägime piisavalt kui läksime ülemisele korrusele torti külmkappi viima. Suur maja, kahekordne, eluruumid ülemisel korrusel, parkla ja pesuruumid alumisel korrusel.
Üllatavaks oli see, et kõik tõid mingisugust toidukraami kaasa ja kõik rändas külmkappi. Midagi ei pakutud külalistele. Saabudes olid lauapeal vaid pakk küpsised ja juustutükikesed, ja see oli kõik. Rahvast oli üle 20 inimese kindlasti. Tundus, et kutse peal olev märge grill-pidu, tähendas ka seda, et võta ise oma liha kaasa ja küpseta kui tahad. Üks külalistest võttis kapist ise oma snäkid välja ja hakkas pakkuma, ju siis tema kõht oli ka tühi. Olime seal paar tundi ja lahkusime, lahkudes pakuti meile veel võtta kaasa ka meie endi poolik jäätee pudel. Selle jätsime muidugi sinna. Imelik ju. Kõhud olid igatahes väga tühjad kui tagasi jõudsime, tegime paar kiiret võileiba ja Helen pidi restiorani tööle minema.

Esmaspäeva hommikul toodi Siimule tööjuurde siis toodud tortidest pool ja kiideti, et ei jaksatud ära süüa. Elavad seal majas kolmekesi. Lisaks imestati, et huvitav, kas eurooplastel ongi komme torte kinkida, sest teine toodud tort oli portugallase käest.
Loodetavasti õnnestub Siimul uurida kellegi käest töö juures kas nii siis ongi traditsiooniline pidu Austraalia moodi, et pere poolt vaid koht ja ülejäänud võta ise kaasa.

India restorani töö kohta nii palju, et see on esialgu vaid nädalavahetustel ja õhtuti, ja eks ma teen seda kuni midagi paremat leian. Iseenesest koht on stiilne ja meeldib.

Tegemised

Meie rõõmuks kolis majakaaslane eelmisel nädalavahetusel oma toast välja, kuna ta sai kuskil omale tasuta elamise. See 50 aastane teedeehitaja hakkas üha rohkem meile pinda käima. Tüüp käis iga päev tööl. Kell 4 öösel lahkus majast ning õhtul 5-6 paiku oli tagasi. Nädalavahetusel käis ta kuskil värvimas. Alati kui ta töölt tagasi tuli, oli ta hästi väsinud. Süüa ta teha ei osanud ning ei viitsinud. Et tühjast kõhust lahti saada, jõi ta iga päev koju tulles ära 6-paki. Väsinud olek ja tühi kõht teeb inimese kiiresti purju. Viimastel päevadel hakkas ta meie õhtusööki nillima. Kui toidu ahjust välja võtsime, siis hakkas ta lõhnu kiitma. Helen halastas talle ning pakkus mehele ka veidi süüa. Peale õhtusööki andis ta meile oma sügavkülmikust liha, et seda saab nt homme teha. Liha oli 2 kuud vana ning sügavkülm polnud piisavalt külm ning seega liha oli ka veidi pehme. Pole ime, et tal külmkapp haises. Peale seda kui Helen järgmine päev talle lihast rääkis, viis ta selle koertele ning andis meile uue liha. See oli sama moodi 2 kuud vana. Seekord aga täiesti külmunud. Aga õnneks mees kolis järgmine päev välja ning ei pidanud mingit söögiteemat temaga enam ajama. Liha viskasime ära. Mehel endal oli hästi suur Austraalia aksent, vahepeal ei saanud tema jutust mitte midagi aru, eriti veel siis kui ta täis oli. Vahepeal ütles midagi ning seejärel passis lihtsalt minut aega järjest otsa... Kõige enam häiris mehe puhul see, et ta ei pesnud oma nõusid. Kahel korral tegi ta omale konservidest süüa selle aja jooksul kui me koos elasime, ning need nõud jäidki kraanikaussi. Lisaks hunnik kohvitasse. Lahkudes pesi ta kõik need ära.
Muide siin riigis reisides oleme tähele pannud kui veidralt osad inimesed nõusid pesevad. Loputavad suure sita maha, nühivad nõud nõudepesuvahendiga üle, et kõik on vahuga koos ning siis kuivatavad selle vahu käterätikuga ära. Ei mingit nõude loputamist. Sedasi ei pese vaid austraalased, vaid ka osad sakslased.

Nüüdseks on meil uued majakaaslased. Austraalia paarike Shane ja Rachel, kes on umbes kolmekümnendates. Meest polegi eriti näinud, sest ta on nädala sees kuskil tööl ning siia tuleb vaid nädalavahetuseks. Tüdruk ka hetkel tööl ei käi ning tundub, et tööd ta väga ei otsi ka. Uus paarike on küll etem kui vana majakaaslane, kuid ikkagi mõned asjad häirivad ka juba nende puhul. Tunduvad suht lihtsa ja labase käitumisega inimesed olevat. Helenit häirib kõige rohkem tüdruku rögastamine, mida kuuleme kenast oma tuppa. Siimu häirib tema telekavaatamise komme, kus ta omaette kõvasti kommenteerib ning üle maja naerab.

Töö
Helenil pole endiselt korralikku tööd. Paar nädalat tagasi sai ta ühe köögiabilise koha. Käis 4 päeva tööl ja siis öeldi, et järgmised 2 nädalat tulevad päris vaiksed ning Helenit pole vaja sel perioodil. Kusjuures firma ise otsis endale töötajaid lehe kaudu. Mis mõttega nad kedagi üldse palkasid...
Eile käis restoranis proovipäeval ettekandjana. Tegemist India restoraniga. Täna läheb uuesti, eks siis näha ole, kui palju seal tunde saama hakkab. Aga arvata on, et vaid õhtune töö ja ilmselt vaid nädalavahetustel. Igatahes tegemist oli väga stiilse kohaga, mitte tavalise pubiga.
Täna käis ta kiirtoidu kohvikus proovimas. Seal talle üldse ei meeldinud. Töö oli organiseerimata, kõik tegid kõike - küpsetavad, koristavad, kassa.

Siim käib endiselt arhitektuuribüroos tööl. Midagi pole muutunud. Programm ikka ei meeldi. Üks inimene kasutab seal ArchiCADi, mille litsentsi on ta ise endale ostnud. Küsisin, et miks sa AutoCADi ei kasuta nagu kõik ülejäänud siin büroos. Vastas selle peale sedasi, et see on sama hea kui autoroolist tagasi hobuse selga minna :)
Büroo ise on OK. Iga reede saab tööpäev veidi varem läbi, kuna siis hakkab iga nädalane istumine koos suupistete ja jookidega.