Wildlife Park and Fogg Dam

Päris tihe nädalavahetus oli seekord. Reede õhtul sai plaanid paika pandud ja seekord õnnestus plaanidest ka kinni pidada.

Tööjuures on lõunasöögipausid alati väga jutukad ning ühel nendest pausidest rääkis Matthew kuidas nad käisid Fogg Dami juures ja nägid seal krokodilli. Ning Martina rääkis, et Wildlife Park on kindlasti külastamist väärt. Otsustasime minna vaatama.



Laupäevane väljasõit Fogg Dam´ile

Lootuses kohata krokosid sai suund võetud Fogg Damile. Kuna meil puudus igasugune info, mida seal oodata, siis nagu ei osanudki midagi oodata. Selgus, et tegemist on märgalaga, mis on kujunenud välja suurepäraseks linnuvaatlusalaks. Maastik ise lauge, soo nagu soo ikka. Tegime väikse jalutuskäigu ning tutvusime vesirooside, mitmete lindude ja, ei saa ka mainimata jätta, hiiglasliku rusika suuruse ämblikuga.


Pühapäevane tutvus metsikute loomade ja lindudega Territory Wildlife Park´is

Laupäeva õhtul haarasin kätte tohutu hunniku turismiinfo brošüüre ja hakkasin uurima, mida see park endast võiks kujutada. Lugesin kuskilt, et 9.30 on mingite loomade toitmine ning sellega oli otsustatud, et selleks ajaks veame me end parki kohale.
Metsiku looduse parki reklaamitakse kui metsikuimat metsiku looduse kogemust, mis on üheks "peab nägema" atraktsiooniks Austraalias. Pargis saab näha ainult siinset Austraalia unikaalset floorat ja faunat. Park ise asub 400 hektaril, mis on kaetud põõsastike, märgalade, musoonmetsaga. Külastajatel on võimalus kasutada punktist punkti jõudmiseks bussi. Ka meie kasutasime bussi, mitte küll laiskuse mõttes vaid lihtsalt bussijuht tegi giiditööd ning rääkis asjadest lähemalt.
Alustasime oma ringkäiku billabongi (org, mis täitub pilgeni veega vihma ajal) juurest. Giid rääkis pikalt ja laialt billabongi ökosüsteemist ning lõpetuseks oli võimalus toita kaladega pelikane ja krokodille. Krokodillid ja pelikanid toidetud kiirustasime liivaluite juurde, mille juures algas järgmine demonstratsioon. Seekord räägiti pikemalt liivaluite ökosüsteemist ja raidest. Osadel õnnestus ka raisid toita. Meie õnn piirdus sülitavate kalade toitmisega. Kahjuks selle kala liigi nime ei tea. Sirutasime välja käe ja kalad pritsisid suuga vett vastu kätt ja kusjuures väga täpselt, umbes pooleteist meetri kõrgusele lootuses, et pillame neile ussikese. Pargi töötaja jagas ussikesi ka.
Võtsime järgmise suuna lindude esinemisele. Pargi töötajad tutvustasid erinevaid linde, keda võime Austraalias kohata. Meile oli suureks üllatuseks, et kotkas on võimeline muna purustamiseks kasutama abivahendit ehk kivi. Seda meile ka näidati (kotkas võttis kivi noka vahele ja loopis sellega muna kuni see purunes). Peale lindude vaatamist jalutasime mussoonmetsas ja vaatasime veel erinevaid linde ja loomi. Ja järg jõudid akvaariumi külastamiseni. Akvaarim üllatas meid mõlemaid kuna me ei lootnud näha tunnel-akvaariumit, millest kõnnid läbi ja kalad ja muud elukad ujuvad sust üle. Õnnestus näha ka kooruvat krokodillipoega:). Seejärel vaatasime Dingo üle ja oligi enamvähem pargile ring peale tehtud.
Uskumatu aga see rinkäik võttis meil aga 5 tundi, mis oli üle kahe korra rohkem kui arvasime:) ja samas oli kõik väga põnev. Me ei saa küll seda võrrelda Singapuri loomaaiaga aga park oli kindlasti vaatamist väärt. Kõik vaatluspunktid on korralikult välja ehitatud, korralik info ja giidid, ning pole ka probleem külastada parki ratastoolis või koos lapsevankriga.

Peale metsiku loodusega tutvumist otsustasime metsikusse loodusesse ujuma minna:). Berry Springsi park asub eelmisest pargist vaid kilomeetri kaugusel ning seal ujudes me oma pühapäevase ringreisi ka lõpetasime.

Uus soeng

Ostsime endale poest 16 dollariga juukselõikamiseaparaadi. Juuksuriskäik maksab umbes 25 dollarit, seega esimese lõikusega tasub ost end juba ära. Õhtul Helen prooviski mul juukseid lõigata. Ta ei eeldanud, et masin nii lühikeseks lõikab, seetõttu pidi ta kogu soengu hästi lühikeseks tegema. Kui ma end peeglist esimest korda nägin, siis esimesena mõtlesin, et näen välja nagu Matu (ainult et ilusam :) ). Nii lühikesi juukseid polegi mul olnud. Tööl ka kõik kommenteerisid ja naersid seda kuidas Helen lõikas.

mina vannis poseerimas

Matu
(Signe, küsi Rene käest, kes on pildil)

Töö
Farmis on veidi huvitavamaks läinud, kuna saame teha taas midagi uut. Esimesed 2-3 tööpäeva korjame tähtvilju. Nüüd saime kastmisvoolikuid puude all puhastada. Avame need otstest ning lasime sogal välja joosta. Ühele mangopõllule vedasime uued voolikud ning varsti hakkame sinna vihmuteid paigaldama. Vihmutikinnitused lõime juba maasse. Vahepeal tegeleme endiselt ka puude kärpimisega.
Kui me siia tulime, siis öeldi, et tööd on kuskil 2-4 nädalaks. Aga kuna saame tööga ilusti hakkama, siis võime farmis olla veel mitmeid kuid. Esialgne plaan on farmis 3 kuud ära olla ning sellega täita teise aasta viisa saamise tingimused. Võibolla jääme siia kauemaks, kuna siin on hea raha säästa.

Ilm
Ilm on taas soojemaks läinud. Vahepeal olid külmad ööd ning jahedamad päevad. Öösel on miinimum temperatuur veidi alla 20. Päeval on sooja 30 kraadi kandis, vahepeal natuke rohkem. Mõnel päeval õnnestub meil taevas pilvi ka näha. Enamasti on sinine taevas ja päike paistab.

Põlengud
Metsad põlevad meil endiselt. Need pannakse meelega põlema ning sellega välditakse suuri metsapõlenguid. Veebruaris oli Victoria osariigis suured põlengud ning hukkus vist 200 inimest. Kui seal osariigis tehtanuks samasugust süütamist, mida meil, siis jäänuks see õnnetus sündimata.

Jaanipäev
Jaanipäeval ei teinud me midagi. Darwinis toimus küll eestlaste Jaanipäeva üritus, kuid me ei hakanud sinna minema kuna ei viitsinud peale palavat tööpäeva kuhugi minna. Tegime küll ettepaneku, et võiks Jaanipäeva nädalavahetusel pidada, kuid see ei huvitanud kedagi.


See nädalavahetus käisime kahes pargis. Pildid ja tekst nendest kohtadest tuleb järgmises postituses 2-3 päeva pärast...

ühel päeval lammutasime kookospähkleid

Põleme ja külmetame

Kuigi me oleme Austraalia kõige soojemas piirkonnas, on siin ikkagi külm. Austraalias on talv ning temperatuurid on langenud kõikjal. Hommikul ärgates oli toas temperatuur vaid 16 kraadi, õues 10 kraadi. Päris jahe. Päeval tõuseb temperatuur 25-30 kraadi peale. Asume riigi põhjaosas ning enam soojemat kohta siin ei leia, eks me peame selle jaheda ilma ära kannatama :) Õnneks enamasti on meil mitu kraadi soojem, kui tol reedel oli.

Lõunas on veelgi külmem, seal langeb temperatuur öösiti alla nulli. Päeval on mõnes kohas 10 kraadi kandis. Lõuna poole seega paar kuud reisida ei taha.

Piirkonnas, kus meie oleme, on kuiv ja märg hooaeg. Hetkel on kuiv hooaeg ning metsades on suur tuleoht. Viimane nädal on siin iga päev metsad põlenud. Reedel oli pool taevast tossu täis. Põlengud asuvad meist paari kilomeetri kaugusel. Korraga põlevad väiksed alad väikse leegiga, seega tuli kiiresti ei tundu levivat ning väga ohtlikku midagi ei tundu olevat. Pimedas on tulekolded nagu laternad.
Põlengute juures on hea see, et vähemalt sooja saab :D

Töö
Farmis korjame nädala esimesel poolel tähtvilju. Kui viljad korjatud saavad, siis hakkame mangopuusid kärpima. Umbes 3-4 minutit kulub puu peale, seega võite ise arvutada mitu puud me päevas ära kärbime. Päris mitu. Samas tund aega kulutame päeva jooksul traktoriga põllule sõitmiseks ja tagasitulekuks :) lisaraha :)))

Väljasõit Litchfield´i rahvusparki

Esimene nädal edukalt tööd tehtud ning otsustasime end premeerida väljasõiduga siin lähedal asuvasse rahvusparki nimega Litchfield:). Ok tegelikul asi päris nii ka ei olnud. Meile ootamatuks üllatuseks selgus, et esmaspäeval tähistatakse siin riigis kuninganna sünnipäeva (mis on riigipüha Austraalias, aga mitte riigipüha Inglismaal) ja selle puhul on meil 3 vaba päeva. Ootamatult oli tekkinud liiga palju vaba aega. Laupäeva veetsime niisama oma suures elamises, pesime pesu (käsitsi, kuna pesumasin ei allunud korraldustele). Kolme vaba päevaga on elamises ilmsiks tulnud päris mitu miinust nagu nt pesumasin ei tööta, kuuma vett kraanist ei tule, telekal kaob hommikul pilt ära ja tuleb tagasi alles õhtuks ning videomakk otsustas meile ainult heli lasta. Oleme siis suured Monopoly fännid ja keerutame täringuid nüüd. Seis on 4-2 Siimu kasuks :) Oskaks kasvõi kitarri mängida võiks ise mussi teha, siin vedeleb 2 täiesti korralikku kitarri. Ja veel seda, et me ei elagi kahekesi vaid rõõmsalt koos ühe toreda Quolli perekonnaga. Eesti keelset nime ei tea aga tegmist on kasside perekonda kuuluva liigiga ning nad pidid paremad jahimehed olema kui kassid. Elavad meie maja katusel ja puuotsas. Iga õhtu näeme kuidas ema poega turjal tassides puu peal ülesse ja alla ronib.

Pühapäeva otsustasime jällegi tsivilisatsiooni rüppe naasta ja läksime külla lähedal asuvasse rahvusparki. Litchfieldi rahvuspargi peamisteks vaatamisväärsusteks on neli koske, mis voolavad aastaringselt. Park on populaarne koht päevaseks väljasõiduks kuna annab võimaluse ujumiseks koskede juures ja pikniku pidamiseks. Rahvast oli tõesti palju.

Esimene peatuspaik oli meil aga Majestetic Moundsi juures, ehk siis suured hiiglaslikud termiitide pesad. Termiitide pesi oleme näinud küll igas mõõdus, vormis, kujus, suuruses kuid siinsed olid kindlasti suurimad ja osad nägid välja nagu hauaplaadid. Ikka veel paneb imestama kuidas erinevates kohtades võivad pesad nii erinevad välja näha.


Järgmisena võtsime suuna Florence Fallsi peale. Külastasime aga poolteist km enne Buley Rockhole. See oli selline vahva naturaalne spaa:) Väikesed kärestikud, sügavad augud ja oi oi kui palju inimesi lesimas ja mõnulemas. Kuna alustasime oma uudistamist hommikul siis otsustasime mitte pikemat peatust teha ja vaadata ka teised kosed enne ujuma minekut üle (tagasi pidime nagunii samat teed pidi tulema. Florence fallsi nägemiseks tuli suur jalutuskäik treppidest alla teha ja muidugi ka hiljem ülesse:) ujumiseks oleks see koht kõige parem olnud. Aga kuna ujumisriideid polnud seljas siis teistkorda järjest 140 astet alla minna ja pärast üles tundus natuke palju:). Võtsime suuna edasi kuulsaima kose juurde Wangi Fallsi juurde kus tegime ka oma esimese supluse ning lõunapausi. Tagasi tulles käisime veel läbi ka Tolmer Fallsist. Sealt avanes tõsiselt ilus vaatepilt langevale veele. Kosed olid nähtud ning tagasitulles otsustasime siiski veelkord külastada seda esmalt nähtud spaad ning veidi ise mõnuleda. :)
Vot selline tore päev oli.

Blogi käime me uuendamas poeskäigu päevadel. Kaubanduskeskus asub farmist 35km kagusel ning seal on olemas netilevi.

Farmis

Jõudsime ilusti kohale. Farm ei asugi eriti kaugel Darwinist, vaid umbes 60km. Väiksest vahemaast sõltumata, puudub meil kahjuks mobiili- ja internetilevi. Üks hommik tööle jalutades tuli korraks telefoni Vodafone levi, kuid see kadus ka koheselt...

Töötame siis Acacia Hills Farmis, mis tegeleb põhiliselt mangodega. Mangodega me veel tegelenud aga pole. Hetkel korjame hoopis tähtvilju. Tähtviljade puud asuvad võrgu all ning seal me siis oma päevi hetkel veedame. Võrk on pandud lindude eemale hoidmiseks. Töö polegi nii hull, kui algselt siia tulles kartsime. Kui me viimati farmis töötasime, siis oli temperatuur ligi 40kraadi, hetkel on vaid üle 30 kraadi. Selle soojaga kannatab tööd teha palju paremini.
Vilju korjame korvi, mida me kanname süles. Tähtviljad on väga õrnad ning neid tuleb ühe kaupa noppida ning pärast ettevaatlikult ka kasti panna. Poes pidi nende viljade kilohind olema ligi 300 krooni.
Esimesel päeval sain juba 2 erineva aiatraktoriga ka sõita


Võrreldes eelmise farmiga on sel farmil mitmeid eeliseid.
Esiteks on töötajad kõik sõbralikud, ühe töötaja isa pidi olema ka eestlane.
Kui eelmises farmis ei olnud meile töökindaid anda (mulle anti üks katkine kinnas, kuna rohkem polnud), siis selles farmis saab peale igat pausi uued kindad, kuna vanad kindad on mustaks läinud :) Kindaid nii mõttetult me raisanud pole.
Pausid on siin palju paremini jaotatud. Austraalias on kompeks, et hommikul tehakse igal pool üks väike paus, mis läheb tööaja sisse ning siis lõunapaus. Siin läheme me tööle 7.30, esimene pooletunnine paus on kl 10.00, pooletunnine lõunapaus on kl 13.00, tööpäev lõppeb kl 16.00. Kokku 8h tööd. Ehk siis pausid iga 2,5h tagant.
Siin ei ole kärbseid. Eelmises farmis oli neid nii palju, et pidi pähe võrgu tõmbama. Siin on seni kõik OK olnud.
Töötajaid usaldatakse ning meid nt lubati ise kahekesi põllu peale traktoriga. Eelmises farmis kontrollis alati keegi meid.
Kööginurk ning lõunapaus on ka etemad.

Elamine
Meil on nüüd Heleniga oma maja! :)
Hetkel pole mangohooaeg ning seega pole siin palju rändtöölisi. Elame Heleniga kahekesi majas, mis mahutab ligi 80 töötajat. Meil on 10 magamistuba, 2 suurt vannituba, hunnik köögivarustust, raamatud, videod, telekas jne. Tegelikult päris kahekesi me majas ei ela, lisaks meiega on kümneid ja kümneid ämblikke, kes on siia kolinud peale mangohooaja lõppu. Maja ise asub mangopuude vahel, tööle on siit jalutada paar minutit. Esimese õhtu oma elamises pühendasimegi väiksele koristusele.