Auto probleemid

Ootasime puksiiri. Helen taustal varjus istumas

27nda detsembri hommikul karavanpargist välja sõitma hakates märkasime, et tagumine rehv pole just parimas seisukorras. Tahtsime uusi rehve ostma minna, kuna oli pühapäev, siis pidasime targemaks ja odavamaks samasse karavanparki edasi jääda kui Adelaide välja sõita. 28 detsember oli veel hullem päev kui pühapäev, sest see päev oli Lõuna Austraalias riigipüha ning kõik kohad olid kinni, isegi suured toidupoed. Aga meil vedas kuna mehaanik oli korraks oma töökotta tulnud ning saime omale uued kummid.

Vahepeal polegi me muud teinud kui vaid autoga sõitnud. Tegime oma pikima otsa ka ära, üle 1100km. Vahepeal polnud mitte midagi vaadata. Üle saja kilomeetri oli sellist ala, kus ei kasvanud isegi ühtegi puud. Tegemist oli suure paekivi väljaga, mida katsid madalad põõsad.
Peale seda pikka sõitu me sõit enam nii hästi ei läinud. Sõime just ühes 1000 inimesega linnakeses oma hommikusööki ning panime ranniku äärsesse linna Esperance poole ajama. Saime sõita 5km kuni mootor sõidu pealt lihtsalt seisma jäi. Auto enam käima ei läinud. Möödasõitev auto pidas kinni ning kutsus meile linnast puksiiri. Hea, et me kuskil kaugemal seisma ei jäänud. Siinsed tüübid on autosid kohale vedanud ka üle 400km kauguselt. Autoomanikke ootas siis päris hea arve ilmselt. Meie pidime oma 5km eest maksma juba 100dollarit. Mis autoga juhtus? Hetkel ei tea me seda isegi 100%, kuid mehaanikud arvavad, et mingi süüteseade on katki. Inglise keeles on see COIL, eesti keeles võib öelda, et tegu on auto ajuga. Mingi elektroonika jama pidi olema. Odavaks see lõbu ei jää. Mehaanik ehmatas meid algul ära. Ütles, et alles parandasid sellist asja ning siis maksis ainuüksi varuosa 800dollarit. Pärast rahustas meid maha, et meie jupp maksab 150 dollari kandis. Eks ole näha, kui auto korda saab.
Hetkel me passime autoremondist üle tee ühes hostelis. Loodame, et homme saab auto kätte. Kui ei, siis enne esmaspäeva ei juhtu midagi.

Kuhu me välja jõudnud oleme? Kaugele kaugele :) Kuna tahame sellist tööd saada, millega raha koguda, siis Melbourne kant väga kasulik koht pole. Ilmselt poole kohaga tööle me saaksime, kuid tahame täis töökohta. Seetõttu võtsime pika suuna rikaste tööstuslinnade poole. Sihtpunkt on Tom Price, kus meie reisikaaslased Andres ja Timmo 3 kuud töötasid. Varuvariant on Karratha. Seal plaanime umbes 3 kuud olla ning siis tagasi Darwinisse. Seekord tahame linna tööle jääda.
Aastavahetuseks oli meil plaan jõuda Esperance'i, kus on väga ilusad rannad. Loodetavasti me sinna ka homme jõuame, kui auto korda saame. Plaanid muutuvad väga kiiresti ning ootamatult. Eks näha ole, kuhu lõppkokkuvõttes kohale jõuame. Aga Austraalia ringist on meil vaid umbes 500km puudu.

Austraalia pikim sirge maanteelõik

Kaamlid, kängurud ja miilud

Jõuluaeg

Nädal Sheppartonis
Shepparton ise on linn nagu linn ikka. Sirvisime infovoldikut, kus oli kirjas 52 asja, mida linnas teha. Esimene asi oli, et lenda linnast minema. Normaalne. Enamus aega me linnas lihtsalt passisime. Vahepeal käisime väljas veidi ka. Mängisime minigolfi ümber tiigi. Mängisime üle aasta esimest korda taas bowlingut. Käisime kinos 3D Avatari vaatamas. Üks viimase aja parimaid filme meie meelest, kuigi meile mõlemale sellist stiili ulmekad väga ei meeldi. Ja veel käisime esimest korda Austraalias saunas. Saun asus veekeskuses. Suht lahja saun oli, kui vett visata siis sai naha lõpuks märjaks ka. Sauna sisenedes istus seal üks 30ndates uus-meremaalane. Saunas oli tol hetkel mingi 60 kraadi ehk ning ta ütles: "Päris kuum või mis... " Helen vastas, et pole õigem asi ning küsis, kas võib vett kerisele visata? Uus-meremaalane imestas, et kas sedasi siis tehaksegi? Tuli välja, et ta oli elus esimest korda saunas. Pärast õpetasime, et tuleb külma dushi alla ka minna.

Meie jõulud
24ndal detsembril olime Sheppartonis urkas. Meil oli toas muideks kuuseke ka olemas. Lõhnakuusk rippus mingist vanast ajast ukse küljes :) Jõululaupäev oli meie jaoks nagu tavaline päev ikka, midagi erilist ei teinud. Õhtul koputas üks eestlane ukse peale, kes kuulis, et siin hostelis on peale tema veel eestlasi ning tuli niisama juttu rääkima.
25ndal lahkusime oma armsaks saanud kodust. Tegelikult oli hea meel, et lõpuks siit urkast minema saame. Kuna Austraalias on meie kodu vaid auto, siis sõitsime autoga ühte ilusasse kohta. Võtsime suuna Great Ocean Roadi poole. Tegemist on ookeani ääres oleva teega, mis kulgeb mäe servas täpselt ooekani kõrval. Kurviline ja maaliline koht. Tee peale jääb pankrannik, kus ooekan on teinud oma töö ning turistidele vaatamisväärsusi tekitanud. Loodusjõudude ja erosiooni tulemusena võib meres näha hästi palju maismaast eraldunud kaljurahne. Tuntumad neist on 12 Apostlit ja Inglise sild. 12 Apostlist on praegusel hetkel alles vaid kaheksa. Aastas kulutab ookean 2cm kivipinnasest.

Õhtul magamiskohta otsides läksime algul karavanparki. Kohale jõudes nägime, et see on kinni. Ning ega me sinna tegelikult ka jäänud polekski, sest lihtsa telgiplatsi eest küsiti jõulude ajal 40 dollarit ning kui tahad voolu ka saada, siis pead maksma 50 dollarit. Tiirutasime veidi ringi kuniks leidsime sobiva ööbimiskoha. Tegemist oli peagi avatava karavanpargiga, kuhu veel praegu ööbima minna ei tohtinud. Koht ise oli hästi korralik, suur pügatud muruväljak, suured põõsad tuulevarjuks, isegi elektrit sai iga põõsa vahelt võtta ning kraanist tuli joogivesi. Seega päris hea tasuta koha saime omale. Meie kõrval põõsa taga oli veel 3 autot. Alguses kuulsime eesti keelt ning mõtlesime, et ju siis on ühes autos eestlased. Tuli välja, et kõik kolm autot olid eestlasi täis. Seega meie jõulud ei möödunudki päris kahekesi, saime juhuslikult päris paljude eestlastega kokku. Ning öösel oli ilm ka suht Eesti tavapärase jõuluilma sarnane. Ööseks lubas meil vaid 8 kraadi sooja, umbes nii jahe võibolla oli ka. Seega täitsa Eesti tavaline talveilm :)

Järgmisel päeval põrutasime mööda ookeani äärt edasi. Esimses peatuspaigas olime varajasel hommikutundidel täiesti kahekesi ning nägime eemal, kuidas delfiiniparv ookeanis ujub. Muidu oli siin turiste ikka väga palju. Enamus on mingi india päritolu. Ja kõik tunduvad suht jõukad olevat. Austraalias on probleem, et indialasi kiusatakse taga. Ju siis on neid siia päris palju juba siginenud... Meie rassi esindajaid oli jõulude aeg siin väga vähe. Enamus olidki indialased ja siis lisaks asiaadid. Kõik nad poseerivad absoluutselt igas kohas. Nad võivad lambist suvalise põõsa juures seisma jääda ning siis poseerima hakata. Asiaatidel on kombeks siis pildil kahte näppu näidata (V täht).

12 Apostlit

Juba tuulevaikse ilmaga olid siin tohutult suured lained. Siin kandis oleks suure tormiga päris huvitav olla...

Aastaid tagasi ühendas neid kahte kaljut looduslik sild.

Siim ukerdamas

Ilusaid jõulupühi!

Pean ametlikult nüüd teatama, et mul on koduigatsus:) Eriti praegusel jõuluajal. Olles siin teiselpool, peaaegu kõikidest lähedastest (v.a Siim :)) ja kodust eemal tunduvad kõik eelnevad jõulupühad erilistena. Ja mul on kahju olla nii kaugel. Tänu sellele oskan ehk hinnata jõuluaega tulevikus rohkem. Seega kõikidele lähedastele Häid jõulupühi ja hoidkem üksteist!

Muideks mul õnnestus isegi jõulukuuske ehtida:)

Parimate jõulusoovidega

Helen

Melbourne polnud meie tulekuks veel valmis

Moraal, asjad peavad tasakaalus olema!

HEA PÄEV
1. Kui Canberrast lahkusime, siis hakkas auto rooli keerates imelikku häält tegema. Arvasime, et midagi on roolivõimu õliga tegemist, nt et see on otsas. Õnneks leidsime kohe esimese nurga tagant mehaaniku ja autotarvete poe. Mehaanik vaatas auto üle ning ütles, et tõesti on roolivõimu õli otsas. Tasuta saime me uue õli autosse ning seejärel näitas ta autotarvete poest millist õli igaks juhuks kaasa osta.
2. Järgmises linnas Alburys leidis Siim maast 5 dollarit.
3. Öömaja otsides ei tahtnud me väga palju maksta. Seetõttu olime nõus hostellisse magama minema. Kuna aga me sealsele administraatori tädile nii väga meeldisime, siis andis ta meile hosteli toa hinna eest väikse majakese, kus oli kõik eluks vajalik sees - voodi, köök, vannituba. Heleni meelest oli seal parim öö, kuna sai esimest korda Austraalias magada paksu tekiga.

SITT PÄEV
1. Albury oli täitsa OK linnake, kus võiks veidi pikemalt peatuda, seetõttu läksime mõnesse tööbüroosse, et jaanuari alguseni kuskil tööd teha. Igalt poolt öeldi, et tööd pole, kuna majanduslangus ning tehased panevad seekord uksed pühadeks kinni. Kogu selle pühade perioodi ajal pole väga mõtet tööd otsida.
2. Kuna tööd otsida praegu pole eriti mõtet ning mandri Austraalias on kõik kuni Melbourne'ni enam-vähem nähtud, siis tekkis mõte Tasmaaniasse minna ja seal 2 nädalat ringi tiirutada ning siis tagasi tulles Melbourne'i pikemaks peatuma jääda. Praamipileteid ostma minnes selgus, et järgmised 10 päeva on kõik piletid välja müüdud. Ning piletihind on ka paras kirves. Üks suund ilma kajutita läheks meil koos autoga maksma üle 400 dollari. Kajutiga koha hind on veelgi kallim. Autohind on väike, vaid 80 dollarit. Tagasi tulles tulnud meil uuesti sama summa välja käia. Põnev Tasmaania reis jäi meil seega ära. Äkki oligi hea, oleks seal päris palju raisanud ning äkki liigagi kiirelt ringi tiirutanud, kuna oleme hetkel suht palju juba lühikese ajaga näinud ning uued kohad ei pruugi meid enam nii kergelt vaimustama panna...
3. Sadamast lahkudes oli kell veidi neli läbi. Otsustasime, et läheme ööseks karavanparki, sest netist vaadates tundusid hostelid täis olevat. GPS aga ei leidnud karavanpargi tänavanime ega naabertänavaid üles ning seetõttu ekslesime 2 tundi linnas ringi kuniks lõpuks kohale jõudsime. Lisaks oli sel ajal tipptund. 100kmh alas sõitsime 20ga, kõik oli paksult autosid täis, kuid vähemalt liikusime, mitte ei seisnud ühel kohal. Karavanparki kohale jõudmisest kasu väga polnud, sest jõudsime sinna ekslemise tõttu liiga hilja. Hilinesime pool tundi. Uut öömaja enam ei tahtnud otsida ka, polnud väga mõtet. Seetõttu sõitsime karvanpargist üle tee kuhugi parklasse ja jäime sinna pidama. Magasime autos. Polnud just kõige parem uni... Päeva alguses poleks osanud me arvatagi, et me lõpuks autos magamisega lõpetame. Ja seda ligi 4 miljoni inimesega linnas.
Lisaks teine pool päevast sadas kogu aeg vihma.

Järgmine päev
Järgmisel päeval autos ärgates võtsime suuna tagasi veidi põhja poole. Helen vaatas kaarti, nägi kohta nimega Shepparton ning nüüd me siin siis olemegi. Passime kuskil lihtsalt järgmised 2 nädalat. Ringi tiirutada pole väga mõtet. Ühes kohas olles hoiab veidi rohkem raha kokku. Hetkel peatume ühe nädala siinses hostelis, mis on paras urgas. Kui Timmo seda loeb, siis sulle võib öelda, et see koht on hullem kui Last Resort. Mõte oli ka karavanparki minna, kuid telgis ei tahaks elada (päeval pole kuskil olla; hommikuti ärkab päikse tõttu väga vara; ööd vahepeal suht külmad ka). Ning väiksed majakesed on liiga kallid, et nii pikalt passida. Lisaks on karavanpargid jõulude ajal suht täis. Ei saa aru, miks austraalased jõulude ajal kuhugi karavanparki minema peaks...
Aga nädala oleme siin kindlasti, sest maksime nädala üüri ära, kuna nii oli odavam võtta. 25ndal on meil check-out, usun et siis liigume siit kuhugi edasi. Täpselt jõulude aeg on aga kõik kohad kinni... Seega magame uuesti äkki autos ning võtame jõulud autos vastu? Need jõulud jääksid päris mitmeks aastaks sedasi meelde :D

Sinimägedest pealinna

Blue Mountains
Sinimäed on rahvuspark Sydney ligidal. Tegelikult suuri mägesid seal pole, on lihtsalt suur platoo, mida läbivad sügavad kuristikud. Nimi tuleb mägede toonist, mida kaugemale vaatad, seda erinev on sinise toon küngastel. Üks turismimagnet on Kolm Õde, mis on tegelikult kolm liivakivi küngast. Samas ligidal oli umbes 100 aastat tagasi kivisöe kaevandus. Sellest on eraldi atraktsioon tehtud. Mäest alla viib maailma kõige järsem mööda raudteed sõitev rong. Kalle on 52 kraadi! Rongi veavad üles ja alla siiski trossid. Ka meie sõitsime sellega alla ja pärast sõitsime köisraudteega üles. Enamus alla minevast teest olime kitsas kaljulõhes, kus oli väga pime. All siis oli väljapanek sellest, kuidas siin kunagi sütt kaevati.

Proovisime ka raske töö ära

52 kraadine raudtee

Kolm Õde

Pealinn
Edasi võtsime suuna Austraalia pealinna Känbra suunas. Linn ei ole tekkinud vaid linn on ehitatud pealinnaks. 20 sajandi alguses ei suutnud kaks suurimat Austraalia linna Melbourne ja Sydney kokkuleppele jõuda, et kumb saab pealinnaks. Kompromissiks oli kahe linna vahe peale ehitada uus linn. Känbra ehitus sai alguse 1913 aastal. Linna ehitamiseks korraldati konkurss, võidukavand sai inspiratsiooni teistest suurlinnadest. Linnas asuvad kõik valitsushooned, siin on palju muuseume ja galeriisid, väga palju parke. Linna erineb teistest linnadest märgatavalt - väga palju parke, distantsid ehitiste vahel ning pole kõrgeid hooneid. Linn on hästi puhas ning ei saa arugi, et siin peaks üle 340 000 inimese elama. Turistil, kes ei oma transporti, on erinevaid vaatamisväärsusi suht raske külastada, sest vahemaad on päris suured. Autoga on linnas hästi nõme sõita, kõik on ringteid täis. Ringteed on suured, mahasõidul võib segadusi tekkida, et kuhu sa nüüd sõidad. Mõnes kohas on mitu ringteed kokku pandud. Linn on igatahes väga omapärane, suhteliselt imelik. Näha, et punnitud kuidagi kokku.

Parlamendihoone

Tähtis tuba

Meie tegemised Känbras
Saabudes külastasime kohe parlamendihoonet. Turvaväravatest läbi minnes küsiti, kust me pärit oleme. Üks turvamees ei teadnud midagi, kus Eesti asub. Teine aga ütles, et ta ema on eestlane. Mees oli umbes 60 aastane. Helen küsis huvi pärast, kas ta eesti keelt ka oskab rääkida. Mees vastas eesti keeles, et natuke ikka. Peale seda läks kohe inglise keele peale üle tagasi. Edasi käisime giidiga mööda maja ringi. Nägime ära ka ruumid, kus härra peaminister Kevin Rudd töötab.
Peale linnas ringi tiirutamist külastasime järgmisel päeval teaduskeskust (sarnane Soome Heureka keskusele). Nägime igast huvitavaid atraktsioone ja teaduslikke väljapanekuid. See oli üks huvitavamaid kohti, kus me siin reisimise ajal käinud oleme. Julgeme seda kohta soovitada kõigile, kes siia kanti satuvad. Esimesena saali sisse astudes tervitasid meid kohe liikuvad dinosaurused. Edasi nägime igasuguseid füüsika, keemia ja loodusteaduste valdkonda kuuluvaid väljapanekuid. Kõike sai ise katsuda, proovida. Käisime ära maavärina toas, kus simuleeriti ehtsat maavärinat. Ühes kohas sai panna pea giljontiini alla ja saada teada, mis tunne on kui tera alla kukub. Päris ehmatav oli. Kõige huvitavam väljapanek oli suur liumägi. 6,5 meetri kõrgusele pidi rippuma minema ja siis käed lahti laskama. Seejärel alles maandusid liumäele. Esimene kord oli päris õdune. Mina (Siim) käisin alguses seal, siis ütlesin Helenile, et täitsa tore oli, midagi hullu pole ja Helen jäi uskuma ning läks ka. Helenil peale alla tulekut igatahes käed täitsa värisesid. Toru küljes rippudes tahtis ta tagasi tulla, kuid käed olid higist märjad ja libises lihtsalt toru küljest lahti... Õhus rippudes ei puutunud sa kehaga üldse vastu liumäge, nägid vaid 6m kaugusel olevat maapinda kuhu kukud.
Täna veel magame ilusti voodis, homme oleme uuesti ratastel. Eks anname teada, kuhu me jõuame.

Liumägi. Eestisse võiks sama asja teha

Jäin peast ilma :(

Sydney

Sydney on Austraalia suurim linn, kus elab 4,3 miljonit inimest. Linn on umbes neljandiku Eesti suurune. Paljude meelest on see ka Austraalia pealinn. Aga me kõik teame, et tegelikult on see Melbourne :P
Me olime siin kaks päeva nagu alguses juba plaanis olime. Kohale jõudes panime oma telgi püsti surnuaia kõrval asuvasse karavanparki, mis asus kesklinnast 10km kaugusel. Kui midagi peaks juhtuma, siis pole vaja meid kaugele vähemalt transportida. Linna läksime sealt metrooga. Autoga pole mõtet linna minnagi, kuna seal pole esiteks parkimiskohtigi ning teiseks kui sa endale parkimiskoha leiad, siis saad kõvasti maksta.
Esimesel päeval jalutasime niisama ringi - vaatasime üle ooperimaja ja maailma kõige kõrgema terassilla Harbour Bridge. Jalutasime ringi sadamapiirkonnas ja vaatasime tänavaartiste. Kesklinn oli suuri maju täis. Väga palju oli kontoriinimesi ning asiaate.

Ooperimaja ja kuulus sild

Teise päeva hommikul läksime Sydney akvaariumisse, kus me tahtsime kindlalt ära käia. Keskus oli küll väiksem, kui me arvasime, kuid kalu ja muid mereelukaid oli seal päris palju. Nägime ära igast imelikke kalu. Kõige huvitavamad olid akvaariumid, mille all sa käia said. Ühes suures akvaariumis elasid vist merilõvid. Teises haid, raid, kilpkonn ja väiksed õhtusöögi kalad. Nägime kuidas haid väikseid kalu taga ajasid ning ära sõid. Sydney akvaariumis asus ka maailmasuurim korallrahu akvaarium.

Üks kümnetest haidest

Vähemalt 2 meetrise läbimõõduga rai. Suurimad kasvavad kuni 4,5 meetristeks. Austraalia üks ikoone krokodillikütt Steve Irwin sai nende läbi surma.

Suur kilpkonn

Selliseid veidraid kalu oli seal omajagu

Pärast akvaariumit käisime taas linnapeal. Võtsime pooleteise tunnise paadikruusi ja nägime veidi ümbruskonda. Seejärel läksime hiinalinna. Toit oli seal päris odav. Õhtul pandi keset tänavat püsti turg, kus müüdi igast träni. Ega rohkem midagi kirjutada pole. Sydney on hästi lahmakas linn, kus lühikese ajaga kõike näha ei jõua...

South West Rocks

Peale veidi vihmasevõitu õhtut ja ööd võtsime ette väikses avastusretke. Ning koht pakkus meile rohkem kui me esialgu arvanud olime. Peale oma luksusliku elamisega hüvastijätmist olime veel kahevahel, kas minna pargitöötaja antud kaardi järgi (millel vaid kaks teed, üks poolsaare ühte ja teine teise tippu) või minna tuldud teed tagasi. Otsustasime, et 3 km ühte suunda ja 7 km teie suunda pole siin mandril mingi vahemaa ja pigem ikka käime ära. Pean ikka ütlema, rannad on siin rannikul ikka tõeliselt ilusad. Aga suure üllatuse pakkus hoopis Trial Bay Gaol, mis viis meid lähemale Austraalia tegelikule ajaloole. Vangla, kus meie jalutasime ja muuseum andis päris põhjaliku ülevaate. Vangla on ehitatud täpselt poolsaare tippu nagu kindlus. Vangla ehitust alustati 1877 ja esimene vang kolis sisse 1897a. kuid mingil põhjusel 1903 otsustati vangla sulgeda. Peale esimese maailasõja algust pandi aga vangla jällegi tööle kuna kuhugi oli ju vaja paigutada vaenlaste liitlased. Ajavahemikul 1914-1920 toimetati Austraaliasse 6100 vangi. Trial Bay vangla suleti 1918 aastal. Väga huvitav oli terves selles vangla kompleksis ringi jalutada ja mõna kongi sisse astuda, näha kui palju tegelikult ruumi on ühes kongis. Seda mida nägime on raske kohe kirjeldada. Kahju ainult, et inimesed (turistid) on palju ära rikkunud kritseldades kongi seintele kuupäevi ja nimesid. See tõttu oli raske vahet teha mis on ehtsa vangi jälg seinal ja mis mitte.

Otsime koaalat

Coffs Harborisse jõudes otsustasime käia koaala haiglas, kuhu toimetatakse erinevate vigastustega koaalad. Nägime vaid paari koaalat, kes magasid ja head pilti ei saanud. Kuna isu oli ikka nii suur, et üks tõeline koaala ära näha otsustasime sõita linna nimega Hawk Nest, kus asub austraalia kõige suurem linnakoaalade koloonia. Ja ka meie nägime oma esimese elussuuruses ja ärkvel koaalapoisi ära. Mis oligi eesmärgiks:)


Jõudsime Sydneysse

Esimese asjana otsustasime ära käia kuulsa seriaali ´Kodus ja võõrsil´ võttepaigas Palm peachil kus filmitakse suurem osa ranna ja välitegevusest. Muideks ei ole olemas linna Summer Bay vaid on Palm Peach, kuid rannaklubi silt on siiski olemas ja Alfi nimigi :) Ruumisisesed võtted aga tehakse suures stuudios. Kahjuks võttegruppi me täna ei kohanud.
Rohkem muljeid Sydneyst varsti.

NSW

Viimasel paaril päeval oleme niisama ranniku äärsetes väikelinnades ringi tiirutanud. Üks päev käisime labürindis, mis oli põõsastest tehtud. Oksad olid risti rästi läbi teise taime kasvama pandud.

Siin kandis on igal pool väga suured lained. Ja väga palju väikseid inimtühju rannakesi. Uju kus tahad.

Austraalias on mõnda kohta mõni suur asi püsti pandud. Siin siis suur banaan. Lisaks on veel olemas nt suur kitarr, mango, ananass, krevett, avokaado, kummik.

Päeval külastasime väikset parki, kuhu oli ehitatud miniatuurne Holland.

Täna õhtul plaanisime järjekordsesse karavanparki sõita, et telk püsti panna. Linna nimi on vist South West Rock. Kohale jõudes sadas aga vihma ning vihmaga telki väga ei kipu... Seetõttu rentisime veidi kallima majakese. Kui majakest nägime, siis osutus see meie Austraalia reisi kõige luksuslikumaks elamiseks. Karavanpark ise ka tundub kõige etem olevat - bassein kosega, kinosaal, mängude saal (piljard, õhuhoki, playstation), tenniseväljak, väliköök kus kõik on olemas (ka söögi- joogiautomaat). Tavaliselt on karavanparkides bassein, wc ja mingi hädine kööginurk.

Siin oli õhtul jalutades päris mitut känguru näha.

Meie teekond. Oleme umbes 500km kaugusel Sydneyst.

Brisbane ja ümbrus

Nii, vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Peale paradiisisaare külastust võtsime suuna osariigi pealinna Brisbane poole. Brisbane on Austraalia suuruselt kolmas linn. Jõudsime linna keskpäeval ning otsustasime lihtsalt karavanpargis puhata peale pikka sõitu. Samas pargis peatusid ka Siim ja Chili, kes peaks linnas nüüd iga hetk tööle saama. Nii, et juttu oli päris pikalt, polnud ju teisi näinud juba pea pool aastat. Viimati siis Kathrine´s. Esimene mulje linnast oli väga positiivne. Ilus ja kiire tempo. Meeletult palju autosid ja teid, ning teed on mitmetasandilised. Tihtipeale on ühte suunda 4-5 rada ja vali siis millist pidi sõitma peab. Hea, et ikka GPS-i ostsime. Meie pisikese kaardi ja minu kaardilugemisoskusega oleksime kindlasti vahepeal ära eksinud :). Esimesel õhtul aga sõidutas Siim (Chili Siim) meid linna. Käisime söömas ning jalutasime niisama kesklinnas. Muideks kannavad kesklinna tänavad kõik kuningate ja kuningannade nimesid, nagu kuninganna osariigile kohane. Hiljem läksime vaaterattaga sõitma. Info järgi oli see üks maailma suurimatest vaateratastest.
Järgmisel päeval otsustasime linnaga veelgi lähemalt tutvust teha. Jalutasime laguuni juurde mis asub linnakeskusest vaid üle jõe. Keset linna pisike killuke randa ehtsa rannaliivaga. Randa me küll pikemaks ei jäänud. Eesmärk oli minna kunstigaleriise. Kunstigalerii, raamatukogu, teater- kõik asuvad ühes kohas kuid erinevates majades. Niisiis jalutasime esimese asjana kunstigaleriise kui tegemist oli hoopis teatrikunsti galeriiga kus olid näituseks välja pandud erinevad vahvad kostüümid. Iseenesest leid oli huvitav. Peale mõningast jalutuskäiku jõudsime ka õigesse galeriise ning peale õiget galeriid veel modernse kunsti galeriise. Mõlemad Siimud olid muidugi sellest retkes omajagu kurnatud. Liigapalju kunsti ühe päeva jooksul:) Mõlemas galeriis oli võmalik ka ise natuke kunsti teha, esimeses saime rämpsust mudel lennukit ehitada ja teises kleepekaid budda kujule kleepida:). Vot selline kogemus.
Peale lõunat võtsime ette aga sõidu Brisbane kõrgemasse tippu Mt Coot-tha. Sealt avanes suurepärane vaade tervele linnale. Otsustasime õhtul tagasi minna ja linna ka tulesäras näha. Ilus oli! Muideks raske uskuda, et keset linna võiks asuda selline kena roheline ja vaikne koht koos rohkete piknikupidamise võimalustega.
Ja planetaariumis käisime ka, mis oli jällegi üks ebatavaline koht külastamiseks. Aga huvitav.


Täna hommikul otsustasime edasi liikuda ning Gold Coasti külastada. Pidime sõitma 80km ning kogu see aeg oli tee 3-5 realine, oli pühapäeva hommiku, kuid siiski kõik sõidurajad olid täis. Gold Coast on üks meeletult suur linn, mille keskuseks on Surfers Paradise. Linna iseloomustab mööda randa kulgevad kõrghooned.Me ei veetnud seal kaua aega. Parkisime küll oma auto, pistsime korra ka varbad vette, kuid see oli ka kõik. No ei olnud sellist tunnet, et tahaks veel ringi vaadata. Nii liikusimegi mööda rannikut edasi kuniks jõudsime Rainbow Bay-sse. Ikka oli tegemist Gold Coastiga, kuid see paik meeldis mõlemale palju rohkem. Jalutasime ringi ning vedelesime rannas mitu head tundi. Siim käis ka ujumas, ning ütles kõige parem ookeanis ujumine seni oldud aja jooksul. Palju randa, palju laineid ning ruumi rannas lebotamiseks.

Tähtis seik
Peale Surfersist lahkumist käisime läbi vene poest kust ostsime mõned kodumaised toidud. Nimelt täna õhtusöögiks oli meil borši supp, must leib ja riia sprotid. Päris hea. Üle kümne kuu juba polnud sellist head paremat saanud. Nt ostsin veel tatart ja kohukesi. Järgmine vene poe külastus peaks aset leidma Sydneys ma loodan. Tahtsin mannat ka osta ja hapukapsast aga Siim arvas, et äkki ei tarbi ära.


Byron Bay
Jõudsime oma teega ka pisikesse hipilinna Bayron Baysse, kus käisime Austraalia mandri kõige idapoolsemas punktis ära. Jällegi ilusad vaated ookenile. Päev oli juba jõudmas õhtusse seega karavanpargi otsin muutus primaarseks teemaks. Valisime välja väikese linna Ballina. Peale paarkilomeetrilist sõitu aga tervitas meid silt `` tere tulemast New South Walesi`` Täieliku üllatusena olime ajas veel tunni võrra edasi liikunud. Nüüd siis ajavahe Eestiga 9 h. Ajavahe tuleneb sellest, et Queensland ei keera kella ja praegune osariik keerab.


Homme alustame juba oma rännakutega siin.

Rannad

Esmaspäeva hommikul sõitsime Bowenisse, kus saime kokku Broomest tuttava Stinaga. Veetsime terve päeva mööda linna randu ringi tiirutades. Õhtul läksime pubisse sööma. Muide, seda pubi on kasutatud filmis "Austraalia." Bowen ise on väike linnake, kus linnavalitsusel on mingi aeg asfaldit meeletult üle olnud. Väga laiad tänavad ja suured parkimisalad, vahepeal ei saa arugi, kus sõitma pead...
Järgmisel hommikul võtsime suuna Airlie Beachi suunas. Esimesel päeval passisime niisama ja ootasime järgmist päeva, sest me panime end paadikruuisile kirja. Käisime paaris rannas ka. Esimeses rannas oli just paat põhja läinud ning terve rand oli kila-kola täis. Suure mõõna tõttu oli ka paat ilusti kaldalt näha. Teises rannas oli ka hästi suur mõõn. Võrk mille vahel ujuda võib oli täiesti kuival. Linn ise on turistidele mõeldud kuurort. Palju pudi padi poode, söögikohad jne.

Omanik kõnnib ümber paadi...

Järgmisel päeval läksime Whitsunday saarekesi külastama. 74 väikest saarekest kuulub nende saarte gruppi. Külastasime kuulsat Whitehaven randa ja käisime snorgeldamas. Rand on ainulaadne maailmas, siin asub kõige valgem ja peenem liiv. Isegi NASA võttis siit rannast 60ndatel 8 tonni liiva teleskoobi ehitamiseks. Liiv oli tõesti hästi pude ja rannas polnud päiksepaistelisel kuumal päeval üldse kuum kõndida (valge peegeldab kõik päiksekiirguse ära).
Hiljem sõitsime snorgeldamise kohta, kus nägime rohkem kalu, kui Cairnsis sukeldudes. Hästi palju värvilisi kalu. Paadiga sõites oli näha ka suuri kilpkonni ujumas, kuid snorgeldades me neid lähedalt ei näinud. Selle eest nägime suure rai ja meritähe ära.
Homme liigume edasi lõuna suunas. Eks näe, kuhu välja jõuame. Plaane pole...

Teil on Eestis sama head ilmad, vää... :P