.... Broome

Meil parandati konditsioneer ära ning nüüd on toas päris hea jahe olla. Toas on 25 kraadi ning Avel hakkas öösel isegi külm. 25 kraadist külma temperatuuri siin varem eriti kaua nautida pole saanud.

Ämber

Järgmisel päeval, kui konditsioneer ära parandati, nägin et minu voodisse on tekkinud ämber, kus sees oli hunnik riidepuid ning muud kola. Selgus, et meie tuppa on tulnud uus elanik, kes tahtis millegi pärast minu voodit endale võtta. Tõstsime tema asjad vabasse voodisse ning jäime ootama, millal me uut elanikku ka elusast peast näeme.
Õhtul tuligi üks jaapanlanna tuppa, lükkas ukse lahti ning astus sisse. Ei teinust teistest väljagi, rääkimata mingist terest vm. Tavaliselt on kõik backerid sõbralikud. Tema tundub väga imelik olevat, välimuselt ka paras tont. Lohtistab hästi kõvasti oma jalgu mööda põrandat, ka siis kui kõik toas magavad ning tema tuleb tuppa. Lööb ukse hooga kinni, kui keegi on jätnud selle veidike lahti, et tuppa tuleks värsket õhku. Öösel magama minnes riputas oma aluspesu voodi külge kuivama. Selle sama riidepuudega ämbri jättis omale kaissu. Ma pole kunagi varem näinud, kuidas inimene magab ämbriga ühes voodis. Nüüd on see siis nähtud. Üks elu eesmärk jälle täidetud!
Jaapanlanna oli meie toas 2 ööd. Seejärel tuli Siim nr 2 tüdruk Chili meie tuppa. Ta on pärit Hong Kongist.

Koletu kuritegu Broome´is

Ööl vastu 29 märtsi tabas kohalikke burgerifänne suur ðhokk, nimelt kohaliku McDonaldsi juurest varastati suur plastikust Ronald McDonaldi naeratav kuju. Teoga said hakkama, ilmselt aurude saatel, kaks kanget eestlast. Tüübid, kes saabusid Broome´i nädal tagasi. Austraalias on nad viibinud kõigest paar nädalat. 30 märtsi päeval on meie tuba hostelis läbi otsitud. Kuna meid ei olnud kohal, külastasid politseinikud meid õhtul veelkord. Seekord andsime teada loost niipalju kui meie kuulnud olime. Tegelikult taheti vaid kontakte ja suunda kuhu nad võisid minna. Uskuge, info liigub väkses kohas imekiirelt, vahet ei ole kas oled välismaal või mitte. Hosteli noored teavad ikka üksteist ja meile oli juhtunud sündmus teada juba mõned tunnid peale selle toimumist. Politseinikud ütlesid, et neid kuju ei huvita, vaid süüdlased, sest kogu Broome´i rahvast pidavat naerma selle üle. Politsinikud andsid ka mõista, et nende poiste reis siin riigis hakkab lõppema. Jõudu Siimule (nr 4) ja Tarmole Kununurras ;)


Pühapäeval kirikus

Siim nr 2 ostis paar päeva tagasi Mitsubishi 4-veolise vani ning tahtis nädalavahetusel autot proovile panna. Plaan oli Broome´st põhja suunduda ja sealt mööda rannikut ilusat loodust näha. Startisime kahe autoga, Siimu vaniga ning ühe teise eestlase (Marjus) Toyota universaaliga. Kokku oli 8 eestlast. Võib juba ette ära öelda, et ookeani me päeva jooksul ei näinudki, nägime vaid väikest üleujutatud maaala. Esmalt panime õigest teeotsast mööda. Olime juba liiga palju mööda valet teeotsa sõitnud, enne kui aru saime, et sõidame vales suunas. Aga polnud hullu, suundusime edasi ning uueks sihtkohaks oli Beagle Bay. See on väga väike linnake ühes aborigeenide alas. Tee, mis sinna viis, oli üks jubedamaid kruusateid, mida me Austraalias siiani näinud olime. Tegemist oli rohkem liivateega, mille vihmavesi oli luidetega katnud. Seda teed sõitsime 100km. Aga ühel hetkel vaatas meile vastu liiklusmärk 110 km ja kruusateest sai korralik maantee, mida kaardi peal märgitud ei olnud. Tee peal selgus ka, et Siim nr 2 tankis autosse vaid umbes 20 liitrit bensiini. Seda oli ilmselgelt liiga vähe, et Beagle Bayst hiljem ka tagasi Broome jõuda. Linna jõudes saime teada, et kohalik bensiinijaam on pühapäeval suletud. Õnneks leidis Siim nr 2 inimesed, kelle abiga õnnestus tal piisavalt bensiini hankida, millega pidanuks hiljem Broome tagasi jõudma.

Beagle Bays vaatasime kohaliku vaatamisväärsust, milleks oli üks vana kirik. Käisime pühapäeval kirikus nagu korralikud inimesed ikka teevad. Seejärel võtsime suuna ookeani poole. Tee, mis sinna viis oli kordades hullem, kui see kruusatee, millel me alles sõitsime. Marjus pidi oma Toyota puude vahele ära parkima, kuna tema auto ei pääsenud enam edasi. Sõitsime üle mülgaste ja aukude ning Siim sai oma uue auto kõvasti proovile panna. Suundusime omast arust ookeani poole. Kuid ookeani ennast ei paistnud ega paistnud. Ilmselt keerasime kuskilt väiksest teeotsast valesti ära. Lõpuks otsustasime tagasi hakata tulema, kuna bensiini hakkas taas liiga väheks jääma. 5km enne Broome saigi bensiin otsa. Õnneks olime kahe autoga ning teine auto sai meile veidi kütust juurde tuua.

Need inimesed, kes istusid vanis taga ehk siis Helen, Ave ning Siim nr 3, olid täitsa punased. Teekate tolmab jubedalt ning kõik see tolm tuli ka autosse sisse. Konditsioneeri autos ei ole, seega olid kõik aknad avatud. Hämaras jõudsime tagasi Broome ning õhtustasime kambaga kohalikus restoranis nimega McDonalds :)

Järgmisel korral on plaan minna mööda rannikut oma esialgset sihtkohta otsima.




Esmaspäeva hommik

Helen läks tööle täna tund aega varem (nagu ka mõlemad Siimud), kuna meist keegi ei teadnud, et kella keeramine toimub laupäeval vastu pühapäeva. Reisisime ajaga nüüd lähemale, Eestiga on ajavahe nüüd 5 tundi endise 7 asemel.

3 nädalat Broomes vist

Oleme Broome eluga tundub, et päris hästi kohanenud. Väike linn, kus kiiret pole kuhugi. Päevad mööduvad hetkel väikest viisi tööl käies ning seejärel basseini ääres passides, ujudes ja niisma suheldes. Basseini ääres on päris mõnus, palmid ja väike koseke jookseb ka basseini. Päevitusega ei ole mina küll vaeva näinud aga selle eest Siim üritab ikka kõhtu pruuniks saada. Tundub, et õnnestub, nahatoon on ikka muutunud :)

Hooajast niipalju, et hetkel ei ole see veel ikka pihta hakanud. Räägitakse möllust, mis saab alguse aprilli alguses koos lihavõtetega. Linna rahvaarv peaks kahe-kolmekordistuma ning juurde peaks tekkima kuskil 800 töökohta. Ootame siin veel natuke.

Üks vanem pilt neljast Siimust

Meie Austraalia seltskonnas on jällegi väiksed muudatused toimunud. Nimelt neljane seltskond, kes meiega samas hostelis peatus on nüüdseks lagunenud. Ju neil tekkisid mingid omavahelised konfliktid ning otsustati eraldi jätkata.
Nad olid ka alles Austraaliasse tulnud, ostsid Perthist auto ning sõitsid siia. Mihkel, Tarmo, Tanel ja Siim nr 4.
Autoga said nad minumeelest tünga. Mingi venelane müüs neile 83. aasta Toyota kaubiku, ütles ka et mootor on 1,6 aga tegelikult tuli välja, et mootor oli 1,3. Lisaks tulid muud hädad ka tee peal veel esile. Umbes 300 km sõitsid nad sedasi, et max kiirus oli 50 kmh. Siis nad parandasid midagi ning said max kiiruseks 80 kmh. Sedasi tulid nad ka Broomeni välja. Umbes 2000 km. 4 suurt meest autos, mootor nii väike :) Auto hind oli 2000 dollarit, tegelik väärtus oleks max 500 dollarit.

Laupäevast veidi

Nimelt taheti osa eestlasid hostelist välja visata :) Ok, aga kõigepealt teema algusesse. Nimelt oli Siim nr 2 ja Taneli sünnipäeva tähistamine. Grillisime ja niisama ajasime juttu. Alkoholi ei tarbinud, kuna siia sisse tuua ei tohi midagi ja kohapealt ostes on väike pudel 5 dollarit tükk (umbes 40 eeki). Mõtlesime, et sööme ära ja seejärel läheme kuhugi parki istuma. Enne aga jõudsid mingid Siim nr 2 sõbrad ennast kohale vedada, ise jumala segi. Tulid õlledega sisse. Hosteli perenaine jooksis kohale ja käratas kõik pakkige oma asjad. Külm jutt käis läbi, kas tõesti??? Seejärel ta veidi rahunes ja saatis välja kõik kellel alkohol näpus oli. Nii, et seekord pääsesime. Aga terve ülejäänud õhtu saadeti pika pilguga kõiki eestlasi. Aga võibolla mulle vaid tundus nii.... Siimule ei tundunud.
Karjäär housekeepirina:)

Olen olnud poolteist nädalat Roebuck hotelli teenistuses. Koristan ja pesen pesu:) Unistuste töö, katus peakohal ja konditsioneer tubades sees alati. Täna siis sain endale uue väikse kohustuse, nimelt pean välja õpetama teisi housekeepereid. Väga tore, praktiseerin täiega inglisekeelset koristus ja puhastusalast sõnavara. Tüdrukud olid ka toredad Londoni neiud.

Muidu aga elu nagu lill... :)

20.03

Uudiseid eriti pole. Oleme j22nud Broome paikseks. K2in ikka j2tkuvalt t66l.

Hetkel on eestlasi juurde tulnud. Ainuyksi meie hostelis viibib kokku 9 eestlast. Lisamdus veel yks Siim. Kokku 4 Siimu meie hostelis.
Eelmine n2dal Karrathasse s6itjad plaanivad siia tagasi tulla.

KUIDAS TEIL EESTIS L2HEB? Kirjutage ometi meile ka. Vastasel juhul on see viimane postitus siia blogisse...

Päev enne

Täna hommikul saatsime teele oma teise poole seltskonnast. Andres ja Timmo ostsid kahe peale mikrobussi ja põrutasid tagasi Karratha poole. Oligi järel kaks Siimu ja Helen. Lõuna aeg aga helises telefon ja eesti keeles küsiti, kus me oleme. Juhatasime järgmised eestlased oma hostelisse ja soovitasime tsekkida ennast tuppa nr 22. Et siis hetkel on meil toas Helen ja Ave ning Siim, Siim ja Siim. Müstika. :) Eelmine Ave oli ka raamatupidaja nagu uus Avegi. Müstika :P


Mul oli täna ka vaba päev nii, et otsustasime Siimu saabuva tähtsa päeva puhul teha kartulisalatit ja kotlette, päris hea oli. Maitses peaaegu nagu Eestis:) Ave ja Siim leidsid lennujaama tee peal ka kookospähklid, mida hiljem 3 Siimu korraga lahti muukida üritasid. Päris ehe vaatepilt oli :)

Eile tegi Andres nalja. Vaatas õhtul tõsise näoga taevasse ja ütles: "I think it's not going to rain tonight." Vihma pole siin kordagi sadanud ning päeval ei ole enamasti isegi ühetegi pilve näha. Täna õhtul värskendas meid aga äikesetorm. Hetkel kallabki vihma, päris lahe on vaadata, kuidas nimesed ligumärgadena sisse jooksevad.

Meie toas on 1 voodi veel tühi. Kõik Siimud, kes te Austraalias olete, kiirustage!

10 päeva Broomes

Oleme nüüdseks olnud umbes 10 päeva Broomes. Helen käib tööl ja teenib raha, mina istun basseini ääres ning ootan, millal Helenil palgapäev tuleb :) Võibolla õnnestub mul saada kohalikku arhitektuuribüroosse tööle. Varsti tuleb sinna paar uut arhitekti tööle ning nad pidid vaatama, kas mulle oleks joonestamistööd pakkuda või mitte. Tööd pidi seal muidu olema küll.

Staircase to the moon
Broome on üks vähestest kohtadest maailmas, kus võib näha optilist illusiooni nimega kuutrepp. Märtsist oktoobrini näeb täiskuu ajal, looduslikku nähtust, mille tekitavad täiskuu ja peegeldavad mudalamendikud. Seda võib näha eriti madalate mõõnade ajal. Võrrelge kahte Town Beachi pilti, mõlemad enam vähem samas kohas tehtud. Mõõna ajal oli sadu meetreid mudavälju.

Kino
Käisime maailma vanimas toimivas vabaõhukinos lühifilmide festivalil. Tegemist on kinoga, kus ekraan on vabas õhus, pooled istmed asuvad varjualuse all ning ülejäänud lageda taeva all. Kinos käigu tegi eriliseks see, et kunagi pole vaadanud filmi sedasi, et ekraani peal pesitsevad sisalikud (umbes 6-7tk (sisalikke on siin hästi palju ning pimedas ronivad nad mööda majaseinu valguse poole)); kunagi pole kinoskäigu ajal lennuk hästi madalalt üle lennanud (kohe ligidal asub lennujaam); ning kunagi pole kino tähtede all vaadanud. Kino piletihinna sees oli ka kohalik jääkülm õlu.

Valge
Inimesed eeldavad, et kuna Austraalias paistab pidevalt päike ning on hästi soe, siis on ka kohalikud inimesed hästi pruunid. Tegelikult see nii ei ole, enamik inimesi on siin suht heledad. Kui päikese kätte minnakse, siis pannakse 30+ päikseblokk peale. Kuid enamasti päikest välditakse. Carnarvonis tööl olles näitas kohalik vanamees, mida päike temaga teinud oli - väikesed nahakasvajad käte peal, ninast tükike väljas, peas oli suur lohk... Kuna ilm on nii soe ja pilvitu, siis ega ise ei taha ka väga päikese kätte minna. Käid korra ujumas ära ning lähed siis varju, kus on veidi jahedam. Alla 25 kraadist temperatuuri pole õues ammu kogenud. Toas oli eile öösel meil 28 kraadi sooja ja Helen hädaldas, et tal oli külm :).

Kvaliteetaeg ja kaamlid

Esmaspäeva õhtul oli meil kokkusaamine tänu teisele Siimule veel kahe eestlasega, kes töötavad samuti Broome´is hotellis. Tore, sain julgust, et veidi peab ootama enne kui nad reageerivad CV-de peale. Ja nad helistavad vaid korra, kui sa vastu ei võta telefoni, tähendab, et oled juba tööst ilma jäänud, kuna tahtjaid on palju.

Veetsime selle õhtu Cable beachis vaadates päikseloojangut ja kaamleid, ning see rand tundus palju palju ilusam kui esimesel korral.
Kaamlitest

Päikseloojangutel ja päiksetõusudel korraldatakse siin iidsete kõrbeveokitega meeldejäävat turistisõitu. Kavatseme kindlasti seda kunagi teha. Igatahes isegi vaadata kaamelite rongkäiku päikseloojangu taustal oli väga kena elamus.

Hommik

Täna on siis 11 märts. Hommikul helises telefon ning leppisin kokku oma esimese tööintervjuu selle mandri pinnal. Kell 11.45 kohtumine Roebuck Hotellis. See on selline suur kompleks, kus on mitu baari, mitu majutusasutust, joogipood jne. Korraldatakse erinevaid üritusi. Intervjuu ise kestis umbes 10 minutit. Natuke kartsin oma inglise keele pärast, aga nagu selgus polnud midagi karta. Ma isegi ei komistanud ühegi sõna välja hääldamisel:). Ise naersin, et ju see oli sellest, et hommikul pea vastu voodit ära lõin:). Küsiti kust ma pärit olen, kaua ma Austraalias olen ja nipet näpet eelmiste töökogemuste kohta. Ei midagi rasket. Ja inimesed tundusid ka normaalsed olevat. Aga selle jutuga tahan jõuda selleni, et homme alustan tööd lapilükkajana:) ehk siis asun tegema housekeepingut (koristustöö tubades). Poisid olid selle koha jätnud vahele tööküsimisega ning läksid ka nüüd sinna taotlust sisse viima:) Loodan, et õnnestub Siimul ka sinna tööle saada, saaksime vähemalt ühise toa.

Autost ilma

Täna müüsime oma auto ka maha. Ostjateks oli korralik aborigeeniperekond, kes võttis auto kohe ära ilma proovisõitutagi. Auto eest saime 2200dollarit.
Auto ostsime 400dollariga, parandamiseks läks veel 225dollarit. Kulutused kokku seega 625$. Seega müügikasum oli meil 4 peale kokku 1575 dollarit, näkku 390 dollarit.
Autoga sõitsime 5kesi maha 6000km. Bensiini peale kulus umbes 780$. Seega näkku läks bensiin maksma 156dollarit.
Kokkuvõtteks maksis see perekond meile terve selle tripi kinni, üle jäi raha 235dollarit (1900EEK näkku). Ehk siis tasuta trip. Pole paha :)

Signs

Broome

Meil on nüüd 2 telefoninumbrit. Uus number on: 61 402754641

Broome

Oleme siin veetnud hetkel 7 päeva. Neljapäev ja reedel tegelesime töö otsimisega viisime võimalikult palju cv-sid igale poole laiali. Hetkel seis selline, et hooaeg ei ole alanud aga 3-4 nädala pärast peaks olema tööd nagu muda:) Hetkel plaanime Siimuga siiski siin natukene oodata ja vaadata ning mitte kohe mujale põrutada. Iseenesest linn on pisike ja vaikne ning rahulik elamiseks. Öömaja on ka tunduvalt odavam kui seni maksnud oleme. Viibime siis noorte hostelis nimega Last Resort.

Backbackerid

Tunti huvi milline näeb hostel välja. Klõpsisime mõned pildid nüüd. Elame ühika toas kus on 3 nari (6-ne ühikas). Tavaliselt on valida kas soovid ööbida 2, 4, 6 või 8 toas või eraldi tüdrukute toas või poiste toas. Duðð ja wc on koridoris, hoovis on bassein palmide all ja puhkekohad. Veel on siin baarilett ja piljardilaud. Iga hostel pakub ka võimalust pesupesemiseks ja söögitegemiseks ühisköögis. Internet siin riigis maksab, tasuta võrke on leida üliharva.


Seltskonnast

Eelmine nädal lisandus meie seltskonda Ave elukaaslane Aare. Kokku oli meid hetkeks 6, kuid Ave ja Aare ostsid endale juba eraldi auto ja põrutasid tagasi Karratha poole esmaspäeval. Nii, et meie seltsond laguneb ja kõigil natuke erinevad plaanid. Auto panime ka müüki, loodame selle 2200 doltsi eest maha müüa. Siit me Siimuga uut autot vaatama ei hakka, pigem suundume mõnesse suurlinna lennukiga ja vaatame seal mis edasi saab. Aga elu tühja kohta ei salli ja hetkel vaatab meiega ringi veel üks kaasmaalane nimega Siim, tema on siin pool ekvaatorit viibinud juba 10 kuud.


Rand

Käisime ka kuulsas Cable beachis. Mõnes kohas on kirjas, et see peaks maailma randade TOP 5-s olema, kuid erilist muljet see rand meile küll ei avaldanud. Suur igav liivarand, helesinine vesi ning suurt rohkem ei midagi. Eeldasime rohkem palmiranna moodi asja. Kaks pilti ka. Esimesel pildil Cable Beach ning teisel Broome linnarand.
Rannas käies oli ilm umbes 35 kraadi, päike paistis ka lagipähe, tuult ei olnud. Eeldasime, et ookenivesi vähemalt jahutab meid. Kuid vesi tundus olevat veelgi soojem kui õhk. Vesi oli isegi liiga soe ujumiseks :) Poleks uskunud, et sellist asja kunagi kohtan. Veest välja minnes oli hea jahe õhk :)



Töö otsimisest

Käisin täna jälle mõned kohad läbi, viisin isegi bensiinijaama avalduse sisse. Näis...elu on lill.. ja mingi võimalus peab avanema ja kindlasti avanebki:)

Eile

Esimene õhtu, mille veetsime kohalike seltsis õlle ja siidripudeli taga:) kohalikud on päris sõbralikud tegid kõik välja. Eestlastest peetakse väga lugu, ja meenutatakse ikka heade sõnadega. Üks töötaja Scott meenutas ikka õhtujooksul mitu korda, kuidas kaks eesti tüdrukut talle belgia shokolaadi sisse söötsid:) Ja eesti tüdrukud pidid väga ilusad olema. See sama Scott kirjutas mulle ka Austraalia naiste 5 armukeele reeglit:) Panen need siinkohal kirja ka, kes inglise keelt oskab see saab aru. Kas pole mitte sama mis mujal maailmaski:)
5 languages of love 1. Acts of service (breakfast in bed) 2. Quality time (personal time, time alone) 3. Affirmation, Praise (the meal you cook, amazing no one can do better) 4. Gift giving: flowers, chocolate 5. Physical touch.

Muide, sain täna tagantjärgi naistepäeva kingituseks ehtsate pärlitega kõrvarõngad. Minu Siim on kõige parem:) Pidin juba pühapäeval saama aga poed on jätkuvalt nädalavahetustel minimaalselt avatud.

Emme, kas ma olen k6hnem? muide need pyksid enne 2ratulekut mulle jalga ei mahtunud.

Ups. Scotty jalutas praegu minu k2ter2tt ymber ringi basseini 22rde. L2hen pyyan ta kinni.... J2rgmise korrani.