.... Broome

Meil parandati konditsioneer ära ning nüüd on toas päris hea jahe olla. Toas on 25 kraadi ning Avel hakkas öösel isegi külm. 25 kraadist külma temperatuuri siin varem eriti kaua nautida pole saanud.

Ämber

Järgmisel päeval, kui konditsioneer ära parandati, nägin et minu voodisse on tekkinud ämber, kus sees oli hunnik riidepuid ning muud kola. Selgus, et meie tuppa on tulnud uus elanik, kes tahtis millegi pärast minu voodit endale võtta. Tõstsime tema asjad vabasse voodisse ning jäime ootama, millal me uut elanikku ka elusast peast näeme.
Õhtul tuligi üks jaapanlanna tuppa, lükkas ukse lahti ning astus sisse. Ei teinust teistest väljagi, rääkimata mingist terest vm. Tavaliselt on kõik backerid sõbralikud. Tema tundub väga imelik olevat, välimuselt ka paras tont. Lohtistab hästi kõvasti oma jalgu mööda põrandat, ka siis kui kõik toas magavad ning tema tuleb tuppa. Lööb ukse hooga kinni, kui keegi on jätnud selle veidike lahti, et tuppa tuleks värsket õhku. Öösel magama minnes riputas oma aluspesu voodi külge kuivama. Selle sama riidepuudega ämbri jättis omale kaissu. Ma pole kunagi varem näinud, kuidas inimene magab ämbriga ühes voodis. Nüüd on see siis nähtud. Üks elu eesmärk jälle täidetud!
Jaapanlanna oli meie toas 2 ööd. Seejärel tuli Siim nr 2 tüdruk Chili meie tuppa. Ta on pärit Hong Kongist.

Koletu kuritegu Broome´is

Ööl vastu 29 märtsi tabas kohalikke burgerifänne suur ðhokk, nimelt kohaliku McDonaldsi juurest varastati suur plastikust Ronald McDonaldi naeratav kuju. Teoga said hakkama, ilmselt aurude saatel, kaks kanget eestlast. Tüübid, kes saabusid Broome´i nädal tagasi. Austraalias on nad viibinud kõigest paar nädalat. 30 märtsi päeval on meie tuba hostelis läbi otsitud. Kuna meid ei olnud kohal, külastasid politseinikud meid õhtul veelkord. Seekord andsime teada loost niipalju kui meie kuulnud olime. Tegelikult taheti vaid kontakte ja suunda kuhu nad võisid minna. Uskuge, info liigub väkses kohas imekiirelt, vahet ei ole kas oled välismaal või mitte. Hosteli noored teavad ikka üksteist ja meile oli juhtunud sündmus teada juba mõned tunnid peale selle toimumist. Politseinikud ütlesid, et neid kuju ei huvita, vaid süüdlased, sest kogu Broome´i rahvast pidavat naerma selle üle. Politsinikud andsid ka mõista, et nende poiste reis siin riigis hakkab lõppema. Jõudu Siimule (nr 4) ja Tarmole Kununurras ;)


Pühapäeval kirikus

Siim nr 2 ostis paar päeva tagasi Mitsubishi 4-veolise vani ning tahtis nädalavahetusel autot proovile panna. Plaan oli Broome´st põhja suunduda ja sealt mööda rannikut ilusat loodust näha. Startisime kahe autoga, Siimu vaniga ning ühe teise eestlase (Marjus) Toyota universaaliga. Kokku oli 8 eestlast. Võib juba ette ära öelda, et ookeani me päeva jooksul ei näinudki, nägime vaid väikest üleujutatud maaala. Esmalt panime õigest teeotsast mööda. Olime juba liiga palju mööda valet teeotsa sõitnud, enne kui aru saime, et sõidame vales suunas. Aga polnud hullu, suundusime edasi ning uueks sihtkohaks oli Beagle Bay. See on väga väike linnake ühes aborigeenide alas. Tee, mis sinna viis, oli üks jubedamaid kruusateid, mida me Austraalias siiani näinud olime. Tegemist oli rohkem liivateega, mille vihmavesi oli luidetega katnud. Seda teed sõitsime 100km. Aga ühel hetkel vaatas meile vastu liiklusmärk 110 km ja kruusateest sai korralik maantee, mida kaardi peal märgitud ei olnud. Tee peal selgus ka, et Siim nr 2 tankis autosse vaid umbes 20 liitrit bensiini. Seda oli ilmselgelt liiga vähe, et Beagle Bayst hiljem ka tagasi Broome jõuda. Linna jõudes saime teada, et kohalik bensiinijaam on pühapäeval suletud. Õnneks leidis Siim nr 2 inimesed, kelle abiga õnnestus tal piisavalt bensiini hankida, millega pidanuks hiljem Broome tagasi jõudma.

Beagle Bays vaatasime kohaliku vaatamisväärsust, milleks oli üks vana kirik. Käisime pühapäeval kirikus nagu korralikud inimesed ikka teevad. Seejärel võtsime suuna ookeani poole. Tee, mis sinna viis oli kordades hullem, kui see kruusatee, millel me alles sõitsime. Marjus pidi oma Toyota puude vahele ära parkima, kuna tema auto ei pääsenud enam edasi. Sõitsime üle mülgaste ja aukude ning Siim sai oma uue auto kõvasti proovile panna. Suundusime omast arust ookeani poole. Kuid ookeani ennast ei paistnud ega paistnud. Ilmselt keerasime kuskilt väiksest teeotsast valesti ära. Lõpuks otsustasime tagasi hakata tulema, kuna bensiini hakkas taas liiga väheks jääma. 5km enne Broome saigi bensiin otsa. Õnneks olime kahe autoga ning teine auto sai meile veidi kütust juurde tuua.

Need inimesed, kes istusid vanis taga ehk siis Helen, Ave ning Siim nr 3, olid täitsa punased. Teekate tolmab jubedalt ning kõik see tolm tuli ka autosse sisse. Konditsioneeri autos ei ole, seega olid kõik aknad avatud. Hämaras jõudsime tagasi Broome ning õhtustasime kambaga kohalikus restoranis nimega McDonalds :)

Järgmisel korral on plaan minna mööda rannikut oma esialgset sihtkohta otsima.




Esmaspäeva hommik

Helen läks tööle täna tund aega varem (nagu ka mõlemad Siimud), kuna meist keegi ei teadnud, et kella keeramine toimub laupäeval vastu pühapäeva. Reisisime ajaga nüüd lähemale, Eestiga on ajavahe nüüd 5 tundi endise 7 asemel.