Eile helistas hommikul enne kella seitset mingi tüüp ja ütles:
"Siim, sul pole vaja täna tööle tunna, kuna tööd on vähe."
Väga asjalik info, arvestades seda, et ma tööl ei käi :) Helistajaks oli autopesula ja puhastusfirma omanik (Sam), kes tahtis tegelikult Siim nr 2-le helistada, kuid eksis numbriga. Olin varem Samile helistanud ning üks päev viisin sinna firmasse ka oma CV. Ilmselt sealt ta mu numbri saigi ning eksis. Seejärel Sam küsis, kas ma otsin ikka veel tööd. Ütlesin, et jah ning siis kutsus ta mind järgmine päev tööle.
Esimene tööpäev on nüüdseks möödas. Pesime autosid. Poisid pesevad enamasti autosid väljast ning tüdrukud seest. Kõige rohkem hoidsin ma täna käes voolikut ja hambaharja. Auto iga detail tuleb ära pesta ning hambaharjaga on seda kõige parem teha. Mõni auto on väga sitane ning kulub kõvasti tunde, et auto puhtaks saada. Töö iseenestest midagi väga rasket pole, päeva lõpuks on varbad ja käed veest krobelised, mis on nõme. Autot peseme igasuguste kemikaalidega, hõõrume harjade ja lappidega ning laseme veega üle. Kuivatame seejärel lapiga ära ning vahepeal tuleb mõnda autot ka poleerida.
On olemas kaks pesuvõimalust - detailne pesu ja kiire pesu. Kiire pesu juures lased auto nuustikuga üle, pesed aknad, lööd rehvid kemikaalidega läikima ja valmis. Detailse pesu juures tuleb kõik ära puhastada, ka mootor. Kui auto on väga must, siis võib juhtuda, et terve päev oled ühe auto kallal.
Autopesu on ise on ka suht kallis lõbu. Nt üks auto, mis oli pool aastat kaevurite käes ning seega väga väga must. Selle auto puhastamine maksis kliendile üle 1000 dollari. Kiire pesu on muidugi kõvasti odavam.
Klientideks on enamasti autorendifirmad.
Mingi päev teeb hambaharjadega autopesemisest pilti ka.
Aborigeeni arhitekt
2 nädalat tagasi saatsin ühte arhitektifirmasse e-maili ja küsisin tööd. Omanik vastas, et tuleb Broome märtsi lõpul ja on siin 2-3 päeva, et siis võiks kohtuda. Firma peakontor asub Adelaides (siit ikka mitme tuhande km kaugusel). Üks hommik ta helistaski 7-8 paiku ning kutsus niisama vestlema. Tegu oli umbes 60 aastase mehega, kes rääkis siis oma ettevõttest ning millega nad tegelevad.
Tuli välja, et see firma projekteerib aborigeenidele maju pära põrgusse jne (remote area). Praegu küll neil tööd pakkuda pole, kuna majanduslangus on laastanud ka Austraaliat. Kuid kui valitsus peaks aborigeenidele uusi maju tellima, siis peaks tööd väga palju olema. Valitsuse tellimus tuleb enamasti väga äkki ning projekte tahavad nad väga kiiresti kätte saada. Mees lubas mind kohe tööle võtta, kui tööd peaks tekkima. Broome kanti väga arhitektid ei taha tööle tulla, kuna see linn asub teistest suurematest linnadest ikka väga kaugel. Iseenesest oleks see töö päris huvitav, saaks ka sõita ehitusplatsidele kuhu teised valged inimesed ei satu pea kunagi.
Kui kedagi see firma huvitab, siis võite googeldada NBC Aboriginal Corporation
Austraalias tehakse eramaju enamasti terasest (kandev osa). Teistest materjalidest väga teha ei taheta. Selleks on 2 põhjust, ilm ja termiidid. Siin kandis möllavad vihmahooajal tsüklonid, mis võivad majadelt katuseid rebida ning kuival ajal on ilm väga kuum. Kivist seinu ei taheta teha sellepärast, et päike kütab seina kuumaks ning kivi jahtub alles tüki aja pärast maha. Kiviseinad sobivad vaid varjulistesse kohtadesse. Puitu kandvas konstruktsiooniks ei kasutata. Termiidid söövad selle lihtsalt ära. Ükski kemikaal ei hoia neid eemal. Mingi aja pärast tulevad nad ikka ja maja kukub kokku.
Märg T-särk
Eile tegime filmiõhtu. Rentisime 2 filmi ning läksime Marjuse juurde 4 tärni sviiti külla. Peale seda suundusime Marjusega kolmekesi kohalikku baari Oasis, ülejäänud rahvas läks bäkkerisse magama. Neljapäeviti on Oasises märja T-särgi õhtu, kus enim aplausi teeniv naine/tüdruk teenib 500 dollarit. Kokku oli umbes 8 osalejat. Tüdrukud tantisid laval, 2 kutti kallasid kannudega vett. Iga tantsuvooruga langes 1 inimene välja. Vahepeal tekkis juba hirm, et aborigeen hakkab võitma. Ta oli umbes 40-50 aastane ning väga kole. Ülejäänud osalejad olid normaalsed. Võtjaks tuli ilmselt üks meeleheitel backbacker, kel kõik raha otsas. Ta tegi kõik selleks, et võita. Hakkas isegi pükse maha kangutama :) Särki loomulikult ta selga ei jätnud.
Mäkk
McDonaldsi teema on veidi edasi arenenud. Tegelikult varastas selle kuju üks teine eestlane Marko, keda me ise Heleniga veel näinud ei ole. Ta käis politseis ja tunnistas kõik üles, et linnast põgenenud eestlased pääseks puhta nahaga. Politseijaoskonnas oli nalja kui palju. Osa politseinikke käis ka kuju ennast vaatamas ning lasid end selle najal pilti teha. Raadiosaatjaga tegid teised töökaaslased nalja, küsiti kas Ronaldiga on kõik korras. Vastati, et tal on kõht veidi tühi, aga muidu on kõik OK. Politseinikud ütlesid, et neil ei ole sellist naljakat asja olnud paar aasta juba. Marko vastas seepeale, et kui ta järgmine kord jooma hakkab, siis toob ta neile Chicken Treati maskoti ära (kohalik kiirtoidukett, maskotiks kana).
Nüüdseks on Marko juba kohtus käinud ning hetkel peab ta maksma 200 dollarit trahvi, kuid McDonalds kaebas selle edasi ja tahab 2600 dollarit saada. Uus istung on järgmine kuu.
Kohtusüsteem on Austraalias igatahes tunduvalt parem kui Eestis. Meil võtaks selle asja menetlemine paar aastat.
Edasine
Praegu käime Heleniga mõlemad tööl ning otsime maja, mida rentida. Tahame võtta 6 peale mingit maja (Siimud, Ave, Helen, Chilli). Teisipäeval läheme esimest maja vaatama. Täna käisime ümber selle maja ära ning tutvusime kandiga, sisse ainult ei saanud. Maja asub aborigeenide kandis. Tundub huvitav :)
Endistest reisikaaslastest
Ave ja Aare on endiselt Karrathas bensiinijaamas tööl. Plaanivad seal paar kuud olla.
Andres ja Timmo läksid Karratha ligidale Tom Price'i, mis on samuti üks tööstuslinnake. Asub sisemaal. Nad said tööle kohalikku supermarketisse. Aga elamispinnaga on neil vist jama veel. Igatahes mõned päevad tagasi elasid nad veel telgis.
Andres, võid täpsemalt siia kirjutada ;)
"Siim, sul pole vaja täna tööle tunna, kuna tööd on vähe."
Väga asjalik info, arvestades seda, et ma tööl ei käi :) Helistajaks oli autopesula ja puhastusfirma omanik (Sam), kes tahtis tegelikult Siim nr 2-le helistada, kuid eksis numbriga. Olin varem Samile helistanud ning üks päev viisin sinna firmasse ka oma CV. Ilmselt sealt ta mu numbri saigi ning eksis. Seejärel Sam küsis, kas ma otsin ikka veel tööd. Ütlesin, et jah ning siis kutsus ta mind järgmine päev tööle.
Esimene tööpäev on nüüdseks möödas. Pesime autosid. Poisid pesevad enamasti autosid väljast ning tüdrukud seest. Kõige rohkem hoidsin ma täna käes voolikut ja hambaharja. Auto iga detail tuleb ära pesta ning hambaharjaga on seda kõige parem teha. Mõni auto on väga sitane ning kulub kõvasti tunde, et auto puhtaks saada. Töö iseenestest midagi väga rasket pole, päeva lõpuks on varbad ja käed veest krobelised, mis on nõme. Autot peseme igasuguste kemikaalidega, hõõrume harjade ja lappidega ning laseme veega üle. Kuivatame seejärel lapiga ära ning vahepeal tuleb mõnda autot ka poleerida.
On olemas kaks pesuvõimalust - detailne pesu ja kiire pesu. Kiire pesu juures lased auto nuustikuga üle, pesed aknad, lööd rehvid kemikaalidega läikima ja valmis. Detailse pesu juures tuleb kõik ära puhastada, ka mootor. Kui auto on väga must, siis võib juhtuda, et terve päev oled ühe auto kallal.
Autopesu on ise on ka suht kallis lõbu. Nt üks auto, mis oli pool aastat kaevurite käes ning seega väga väga must. Selle auto puhastamine maksis kliendile üle 1000 dollari. Kiire pesu on muidugi kõvasti odavam.
Klientideks on enamasti autorendifirmad.
Mingi päev teeb hambaharjadega autopesemisest pilti ka.
Aborigeeni arhitekt
2 nädalat tagasi saatsin ühte arhitektifirmasse e-maili ja küsisin tööd. Omanik vastas, et tuleb Broome märtsi lõpul ja on siin 2-3 päeva, et siis võiks kohtuda. Firma peakontor asub Adelaides (siit ikka mitme tuhande km kaugusel). Üks hommik ta helistaski 7-8 paiku ning kutsus niisama vestlema. Tegu oli umbes 60 aastase mehega, kes rääkis siis oma ettevõttest ning millega nad tegelevad.
Tuli välja, et see firma projekteerib aborigeenidele maju pära põrgusse jne (remote area). Praegu küll neil tööd pakkuda pole, kuna majanduslangus on laastanud ka Austraaliat. Kuid kui valitsus peaks aborigeenidele uusi maju tellima, siis peaks tööd väga palju olema. Valitsuse tellimus tuleb enamasti väga äkki ning projekte tahavad nad väga kiiresti kätte saada. Mees lubas mind kohe tööle võtta, kui tööd peaks tekkima. Broome kanti väga arhitektid ei taha tööle tulla, kuna see linn asub teistest suurematest linnadest ikka väga kaugel. Iseenesest oleks see töö päris huvitav, saaks ka sõita ehitusplatsidele kuhu teised valged inimesed ei satu pea kunagi.
Kui kedagi see firma huvitab, siis võite googeldada NBC Aboriginal Corporation
Austraalias tehakse eramaju enamasti terasest (kandev osa). Teistest materjalidest väga teha ei taheta. Selleks on 2 põhjust, ilm ja termiidid. Siin kandis möllavad vihmahooajal tsüklonid, mis võivad majadelt katuseid rebida ning kuival ajal on ilm väga kuum. Kivist seinu ei taheta teha sellepärast, et päike kütab seina kuumaks ning kivi jahtub alles tüki aja pärast maha. Kiviseinad sobivad vaid varjulistesse kohtadesse. Puitu kandvas konstruktsiooniks ei kasutata. Termiidid söövad selle lihtsalt ära. Ükski kemikaal ei hoia neid eemal. Mingi aja pärast tulevad nad ikka ja maja kukub kokku.
Märg T-särk
Eile tegime filmiõhtu. Rentisime 2 filmi ning läksime Marjuse juurde 4 tärni sviiti külla. Peale seda suundusime Marjusega kolmekesi kohalikku baari Oasis, ülejäänud rahvas läks bäkkerisse magama. Neljapäeviti on Oasises märja T-särgi õhtu, kus enim aplausi teeniv naine/tüdruk teenib 500 dollarit. Kokku oli umbes 8 osalejat. Tüdrukud tantisid laval, 2 kutti kallasid kannudega vett. Iga tantsuvooruga langes 1 inimene välja. Vahepeal tekkis juba hirm, et aborigeen hakkab võitma. Ta oli umbes 40-50 aastane ning väga kole. Ülejäänud osalejad olid normaalsed. Võtjaks tuli ilmselt üks meeleheitel backbacker, kel kõik raha otsas. Ta tegi kõik selleks, et võita. Hakkas isegi pükse maha kangutama :) Särki loomulikult ta selga ei jätnud.
Mäkk
McDonaldsi teema on veidi edasi arenenud. Tegelikult varastas selle kuju üks teine eestlane Marko, keda me ise Heleniga veel näinud ei ole. Ta käis politseis ja tunnistas kõik üles, et linnast põgenenud eestlased pääseks puhta nahaga. Politseijaoskonnas oli nalja kui palju. Osa politseinikke käis ka kuju ennast vaatamas ning lasid end selle najal pilti teha. Raadiosaatjaga tegid teised töökaaslased nalja, küsiti kas Ronaldiga on kõik korras. Vastati, et tal on kõht veidi tühi, aga muidu on kõik OK. Politseinikud ütlesid, et neil ei ole sellist naljakat asja olnud paar aasta juba. Marko vastas seepeale, et kui ta järgmine kord jooma hakkab, siis toob ta neile Chicken Treati maskoti ära (kohalik kiirtoidukett, maskotiks kana).
Nüüdseks on Marko juba kohtus käinud ning hetkel peab ta maksma 200 dollarit trahvi, kuid McDonalds kaebas selle edasi ja tahab 2600 dollarit saada. Uus istung on järgmine kuu.
Kohtusüsteem on Austraalias igatahes tunduvalt parem kui Eestis. Meil võtaks selle asja menetlemine paar aastat.
Edasine
Praegu käime Heleniga mõlemad tööl ning otsime maja, mida rentida. Tahame võtta 6 peale mingit maja (Siimud, Ave, Helen, Chilli). Teisipäeval läheme esimest maja vaatama. Täna käisime ümber selle maja ära ning tutvusime kandiga, sisse ainult ei saanud. Maja asub aborigeenide kandis. Tundub huvitav :)
Endistest reisikaaslastest
Ave ja Aare on endiselt Karrathas bensiinijaamas tööl. Plaanivad seal paar kuud olla.
Andres ja Timmo läksid Karratha ligidale Tom Price'i, mis on samuti üks tööstuslinnake. Asub sisemaal. Nad said tööle kohalikku supermarketisse. Aga elamispinnaga on neil vist jama veel. Igatahes mõned päevad tagasi elasid nad veel telgis.
Andres, võid täpsemalt siia kirjutada ;)
No comments:
Post a Comment