Värsked autoomanikud!!

Lõpuks leidsimegi endale sobiva auto. Oleme nüüd neljakesi Mitsubishi Magna Executive omanikud! Kokku läks auto maksma vaid 400 dollarit, ehk 3200 krooni :D Seega näkku vaid 800EEK, samapalju maksab muide 4 ööd hostelis olemist...

Auto ise on täitsa OK : 93 aasta, automaat, mootor 2,6, bensiin, universaal. Kõige suurem probleem on selles, et see ei lähe käima :)
Aga tegelikult on mingi immo jama, või siis starteri probleem. Eelmiste omanike sõnul läheb selle parandamine maksma 400dollarit, eks näis... Andres on õnneks meil autondust õppinud ning jagab autodest päris palju. Muidu sõidab auto ilusti. Väga odavalt saadud. Eelmisteks omanikeks oli selline jõukam perekond, kes tahtis autost lahti saada. Ise sõitsid nad uhke autoga, automargist ei saanud aru. Aasta tagasi ostsid nad selle Mitsubishi 3500AUDiga, müügikuulutuses oli auto hinnaks pandud 1100AUD. Kuid ilma mingisuguse tingimiseta langetasid nad hinna 400 peale. Oleksime selle auto ilmselt tasuta ka kätte saanud. Autol on mõned mõlgid ka sees, kuid see ei häiri. Auto ilmselt läheb meil veidi kallimaks maksma koos varuosade ostmisega. Kuid ikkagi saime kokkuvõttes auto väga väga soodsalt.

Raske tee autoostuni

Esimest korda läksime Andresega seda autot vaatama ühel õhtul, kui õues oli juba pime. Auto asus Perthist 30km kaugusel Armadales ning sinna pidime minema rongiga. Kuna kl 8 õhtul tehti raudtee parandustöid, siis asendati rongiliin bussiga. Bussi ootasime juba 30 minutit ning buss oli väga täis. Bussijuht sõitis kohati üle äärekivide ning pidurdused olid suht järsud. Tavaliselt sõidab rong Armadeli 30 minutiga, kuid bussijuht eksis peale tunni ajast sõitmist ära. Ta keeras ühest kohast valesti ning sõitis tupik tänavasse. Rahvas küll hüüdis bussis, et tupik on, kuid ilmselt bussijuht ei saanud sellest aru, kuna ta oli hiinlane (või mõni muu asiaat). Kui ta lõpuks aru sai, et oleme tupik tänaval, siis keeras ta suvaliselt ühele kruusateele. Kuna kruusa tee ees oli aga värav, siis sattus ta veel rohkem paanikasse ning hakkas tagurdama. Rahvas hüüdis üle bussi, et taga on kraav. Sellest ei saanud ka bussijuht aru ning jätkas tagurdamist. Kui oli juba kindel, et me sinna 1m sügavusse kraavi sõidame, siis rahvas hakkas hüüdma GO - GO - GO!!! Hiinlane sai indu juurde ja lisas kaasi ning sõitis taguotsaga kraavi :D Üks tagumine ratas jäi õhku ning ega teiselgi rattal haarduvust maapinnaga polnud. Buss seisis põhja peal. Kell oli siis umbes 10 õhtul. Seisime kuskil pärapõrgus lageda taeva all. Bussijuht ei jaganud ka midagi. Rahvast oli umbes 10ne ringis ning osadele tuli mingi auto bussi juurde järgi. Proovisime siis bussi infoliinile helistada, kuid see oli juba kinni. Mitte midagi ei saanud teha. Kõndisime siis Andresega veidi tagasi ning jäime raudteejaama juurde ootama. Peale mõningast ootamist tuli lõpuks varu buss. Vehkisime tee ääres ning bussijuht võttis meid peale. Poleks me vehkinud, poleks me samal õhtul Perthi enam tagasi saanudki. Uus buss sõitis hiinlase juurde ning hiinlane istus rooli ning sõitis Perthi tagasi. Pärast tuli välja, et ta sõitis seda bussiliini üldse esimest korda. :) Autot me esimesele korral seega vaatama ei jõudnudki. Leppisime uue aja kokku järgmiseks päevaks.

Järgmisel päeval saime Armadale´i rongiga. Auto paisitis igati OK, ainult käima ei läinud. Veidi vaatasime auto üle ning omanikud pidid autoga töökotta minema, et teada saada milles probleem. Rohkem me siis autot ei vaadanudki ning kiirustasime rongile tagasi. Saime vist viimasele rongile. Täna päeval tegime testisõitu ning ostsime auto ära.

Auto ostmisest üldiselt

Siin on kõik hostelid ja poed autokuulutusi täis. Kuulutuste jaoks on spetsiaalsed stendid. Hinnad on seal 1000-5000ni. Keskmine auto hind on 2000AUD. Tegelikult on need stendid mõeldud lihtsameelsetele, kes ei oska, ei viitsi või ei tea otsida. Stendide hinnad on kindlasti ülehinnatud. Tegelikult võib auto olla poole odavam. Nt enda auto saaksime maha müüa ligi 2000ga. Päris suur vahe. Kohalik Lääne-Austraalia kuulutuste leht on nimega Quakka. Sealt ka me oma auto üles leidsime. Kuulutusi on seal väga palju. Meenutab Soovi või Kuldset börsi. Ilmselt meil tegelikult vedas ka oma auto müüjatega.

Liiklusest

Liiklus on Austraalias vasakpoolne. Rool asub ka seega vasakul. Suunatulekang ning kojameestekang on vastupidi. Käigukang on täpselt sama nagu mujal, seega pead vasaku käega käike vahetama. Pedaalid on õnneks samas järjestuses nagu mujalgi. Hetkel on vaid Andres sõitnud, kuna tema teab autotest tunduvalt rohkem kui teised. Alguses Andresega väga turvaline sõita polnud, kuna väga raske on arvestada sellega, et nüüd asub auto sinust vasakul pool, mitte paremal pool. Oht on tee ääres parkivatele autodele otsa sõita. Varsti peaksime kõik kordamööda rooli istuma, et end liiklusega ümber harjutada.

Öömaja

Täna me päris palmi alla ei jäägi. Eile tekkis hostelis oht, et me ei saa enam seal olla, kuna kõik kohad on täis. Me olime toa küll ära reserveerinud, kuid me ei maksnud selle eest ära. Hommikul uuesti rääkima minnes oli valvelauas teine inimene, maksime toa eest ära ning saime oma tuppa üheks ööks edasi jääda. Seega kõik OK.

Homme

Homme on piirkonna ühes parimas rannas pidu. Plaanime sinna minna. Vaatab, kas autoga või mitte. Enam ei viitsi Perthis passida, tahaks kuhugi poole liikuda. Edaspidine suund on meil võetud lõunasse Margaret Riverisse, kus peaks veiniistandused olema. Esmaspäeval hakkame ilmselt sinna liikuma. Varem katsub kuskil remonditöökojas auto üle vaadata. Nädalavahetustel on kõik kinni.

Ilmast

Paar päeva on olnud pilvine, hommikul hostelist välja tulle oli uskumatu kergendus: jesss päikest ei ole:) inimene ei suuda ka millegagi rahul olla.Nüüd on ilm meil taas päikseline. Soe on. Palav lausa. Käivad jutud, et Austraaliasse peaks mingi kuumalaine tulema. Temperatuuri pidi olema siis umbes 40 kraadi. Juba 30kraadiga on siin väga palav :)

Vanglamüüride vahelt lageda taeva alla

Pole paar päeva midagi kirjutanud kuna pole midagi uut juhtunud..Otsime ikka veel autot, et edasi liikuda. Poisid on mitu päeva õhtuti käinud autosid vaatamas. Eile pandi isegi tüdrukud autokuulutusi läbi helistama. Loodaks liikuma saada, et suund lõunasse võtta ja suurt lääneosariigi viinamarja kuningriiki vallutama minna. Ehk siis Margaret Riverisse. See koht peaks olema tuttav küll pea igale lääne austraalia külastajale.

Eile siis kohtasime jällegi üht eestalast. Timmo saabus nimelt ka eile ja talgi sama plaan mis meil.

Dokumentidega on edusammud niikaugel, et täna saime kätte pin-koodid pangakaardile. Imelik süsteem, et kaardid ja koodid saadetakse koju postiga, meile siis hostelisse.

Söömisest

Siim igatseb väga tugevamat toitu. Me oleme Singapurist saati valdavalt pulkadega söömist harrastanud. Hiinapärane toit on ikka tükk maad odavam kui muu toidukraam. Varsti küll loodaks ikka kartulit ka saada. Mina tunnen kartulist just kõige rohkem puudust. Aga õnneks on seda poest ka võimalik osta.

Muideks homme hommikust me lageda taeva all....kuna me ei maksnud bookingut 24 h ette ära. Saame homme alustada uue koha otsimisega...

Ja muideks Siimul on küll seiklusi autootsimisest, aga sellest kirjutab ta ise:)

Aussie-Aussie-Aussie!!! Oi-oi-oi!!!

Üleval olev lause oligi siis eile linnapildis üks põhilisemaid hüüdlauseid Austaallaste seas, mida hõigati või lauldi.

Eestlaste kokkutulek Perthis

Eile oli Austraalia päev Perthis. Rahvast oli meeletult palju tänavatel ning lipu sümboolikat oli terve linn täis. Peaaegu igal inimesel oli kuhugi lipuke maalitud, kleebitud või siis t-särk või müts lipuvärvides.

Eestlaste väike üritus toimus Mitchelli pargis kuhu kogunes hinnanguliselt 40-50 eestlast. Saavutati Perthi eestlaste kokkutuleku rekord. Täpset arvu ei saanudki teada, kuna inimesed liikusid - osa lahkus, osa tuli juurde jne. Helen ja Ave jäid nt grupipildist ka välja, kuna nad oskasid samal ajal just wc'sse minna.
Kui Perthi kesklinn asub Swani jõe ääres, siis Mitchelli park asub teisel pool jõge. Seega meil avanes sealt hea linnavaade. Jõudsime ise parki umbes kella kuue paiku. Otsisime eesti lipukesed üles ning istusime maha. Samal ajal toimus väike lennushow - kopterid, trikilennukid, reaktiivlennukid. Kell üheksa algas Austraalia suurim ilutulestik, mis kestis pool tundi. Kohalike jaoks oli see väga tähtis sündmus, kõik istusid oma toolikestega jõe kaldal ning nautisid vaatemängu ja piknikku. Peale ilutulestikku läks kõik rahvas laiali. Poolte eestlastega suundusime tagasi kesklinna, kus istusime veel paar tundi.

Australian Day tähistab seda päeva, kui inglased oma lipu siia maasse lõid. Kohalike aborigeenide jaoks on see pigem okupatsiooni päev. Aborigeenid üldiselt sellest päevast osa ei võta. Kui me eestlastega südaöösel koos istusime, tulid 2 kohalikku meie punti. Üks neist oli aborigeen. Siis kui ta hakkas täis jääma, muutus ta vägivaldseks ning hakkas oma joru ajama. Aborigeenidel pole tegelikult Austraalias mitte midagi teha, kuna neid eriti kuhugi tööle ei võta ning diskrimineeritakse. Neile eraldatakse abiraha ning sellest rahast nad vaid elavadki. Linnapildis näevad nad suht vaesed välja. Pole siis ime, et nad siis vägivaldseks muutuvad.

Täna on nii palav ilm. Varjus üle 30 kraadi. Hommikul läksime basseini äärde, ujusime ja lesisime. Õhtu poole läheme linna ning hakkame autode kuulutusid otsima.

Toakaaslased
Hetkel oleme hostelis neljases toas. Meie toanaabriteks on paarike londonist. Alguses arvasime, et nad on normaalsed. Vähemalt esimese õhtu olid :) Nüüdseks on selgunud, et nad on joodikud. Mitu õhtut järjest on olnud mingisugune jama toas. Alguses vedeles aluspesu mööda tuba laiali. Järgmisel päeval peeretati võidu. Täna öösel juba jõuti oksendamisfaasi. Jumal tänatud, me kolime homme hommikul sealt välja. Asume uude hosteli nimega Barracks.

Australian Day

Aitäh, vihje eest Siimu emale.. Me saamegi raamatukogu juures õhtul passides tasuta Wifit kasutada.. Selle pealt hoiab kokku päris kõvasti...

Aga meil oli eile shopingu päev, ostsime mulle suure valge kübara mis peaks kenasti pealage päikse eest kaitsma ja uued thongsid (ehk siis eesti keeles varbavahe plätud). Vanad jätsin Eestisse kuna Siim arvas, et pole vaja:) või oli kohver liiga täis... Aga enamus käib siin ringi sellistega, ja plätade valik on ka seinast seina.


Päikesest
Hetkel tegeleme oma põletushaavade ravimisega, nimelt suutsime jalad (varvaste juurest) ära kõrvetada, hea et ma hunniku kreeme ja aaloe kaasa võtsin muidu ei kannataks vist kõndida ka. Veel vaja osta Siimule plätud ja mingid lühikesed püksid ujumiseks (ta tundis end imelikult, olles ainus trussikutes ujuja:))). Muideks Eestist kaasavõetud päikesekreemid on tänase seisuga otsas ja ostsime uue poole liitrise kanistri kreemi:D

Meie telefoni suunakood on + 61. Nr siis koos suunakoodiga +61 408 051 103

Täna õhtul on meil Michelli Parkis eestlastega Australian Day tähistamine. Sellest juba lähemalt järgmisel korral...


Pildil uurisime ilm.ee´d. Vajad ehk puhkust? :)

Perth

meie postitused on kirjutatud mõlema poolt ning vahet ei ole, kes on all postitaja.



Eile käisime immigratsiooniametis ning saime omale passi viisakleebise, mida tööandjad tahavad vahel näha. See toiming käis päris lihtsalt, kuigi kuulnud oleme, et mõni on päris kaua jamanud, et seda kleebist saada. Immigratsiooniameti leidsime ka muuseas üles, kui me linnas jalutamas käisime.

Õhtu poole ronisime Perthi mäe otsa, kust avanes vaade kesklinnale. Pidasime seal maha ühe väikse pikniku. See park, kus me mäe otsas olime, on kohalike seas päris popp koht. Piknikulisi oli seal päris palju. Muru on Austraalias hooldatavates kohtades hästi tihe. Oleks nagu see kõige lühem golfimuru.







Perth on väga laiali valgunud linn. Ärikvartalis asuvad kõrghooned, kuid mujal on enamasti vaid 1-2 korruselised majad. Tänavad näevad välja nagu Ameerikas... Linn on pindalalt väga suur.


Täna katsusime varbaga ära ka ookeani. Hostel pakub vahepeal tasuta randaviimise teenust, mille ka ära kasutasime. Ookean asub Perthist üle 10km kaugusel. Vesi on soolane, kuid õnneks mitte nii hullult kui Vahemeres. Veetemperatuuri öelda ei oska, äkki 25 kraadi? Vette minnes väga kaugele minema ei pea, kuna lained on päris kõrged. Lainetel on siin nii suur jõud, et suure lainega on päris huvitav hooga kaasa minna. Vesi on mõnusalt puhas ja selge ning rannaliiv valge. Need rannad siis pidid olema Austraalia ühed paremad. Eks see näha ole... Kuigi kasutasime päikesekreemi, siis põletasime end veidi ikka ära ka. Rannas oli tuuline, seega seal ei saanud kuumusest nii hästi aru. Õhutemperatuur on umbes 30 ringis. Seni on kogu aeg ka päike paistnud.


Praegu me midagi väga asjalikku rohkem ei teegi. Ootame oma pangakaarti, mis saadetakse umbes 5 päeva jooksul hostelisse. Alles siis vaatab, mis edasi teeb. Enne pole mõtet midagi teha ka. Järgmise nädala lõpus plaanime linnast ära minna kuhugi maa piirkonda. Vaatab, kuidas tööd leiab. Ostame äkki nelja peale mingi panni, millega saaks ringi tiirutada. Vahemaad on siin päris suured. Me sattusime Austraaliasse sellisel hetkel, kus kõik valmistuvad 26. jaanuaril tähistatavaks Austraalia päevaks. Kõigil on selline peomeeleolu juba sees. Tööd praegu suht jama otsida. Siin linnas vähemalt.

1.P2ev Austraalias

Väike seik veel Singapurist, enne kui asume Austraaliat avastama.
Nimelt viimasel päeval kui käisime Singapuri linnagaleriis, tuli üks Hiina päritolu naine mu juurde, nii umbes aastates 50 ja palus kas ta võiks meiega koos ühispildi teha :) Hea, et meiega loomaaias pilti teha ei tahetud :), olgem ausad, asiaatide ülekaal linnapildis on väga suur. Hetk meenutas kohe nagu seda aega kui eesti inimesed hakkasid rohkem väljaspoole euroopa piire pääsema ning tagasi tulles oli neil raudselt pilt, kus pildile oli mahutatud ka mustanahaline inimene. Aga nüüd taas Perthi juurde...

Esimene päev Austraalia pinnal . Kogu maailm on siin tagurpidi...

Nüüdseks on meiega ühinenud taas Ave ja Andres. Jõudsid kenasti järele. Peatume siin Billabong Resortis 7 ööd, nii, et järgmise neljapäeva hommikul eeldatavasti asume edasi liikuma. Tänane päev kujunes lühikeseks tutvuseks linnaga ja väikeste asjaajamistega sisurohkes päevaks. Nimelt avasime omale pangakonto Austraalia suurimas pangas Commonwealth, ja ostsime telefonile sim-kaardi uue numbriga...Meie austraalia nr on 0408051103, suunakoodi hetkel ei tea..eks ma täpsustan kui selgub kuidas see täpselt on.
Linnas külastasime Swani jõeäärset piirkonda. Jalutasime kesklinnas, käisime poodides.

Homme on plaanis külastada tööbüroosid ja uurida, mis suunda liikuda ning piknik Kings pargis. Muideks kesklinnas toimib ülikaval tasuta bussisõidu süsteem nimega CAT. Kesklinn on ilmselt tänu sellele suht autodevaba. Sama süsteem toimib ka Fremantles mis on siis üks Perthi eeslinnadest (miks ei võiks selline süsteem ka Tallinnas kehtida). Perth ise on väga suur ja siin elab elanikke rohkem kui Eestis kokku :D
Tegime ka esimese külastuse toidupoodi, hinnad ei erine väga palju Eesti hindadest, silma jäi vaid, et piimatooted on kallimad ja osad puuviljad. Eks me jõua veel lähemalt tutvuda. Muide bensiin maksab siin 1,01 dollarit ehk siis umbes 8 EEKi. Ostsime ka elektripistikute jaoks olulise vidina nimega adapter.

Interneti kohta kuuldused on täiesti õiged...lood ei ole nii head kui Eestis, kus tasuta võrgu võid pea igast keskusest leida. Seni oleme kohanud vaid interneti kasutamisvõimalust ja sedagi raha eest (kaasaarvatud meie peatuspaigas, 3 doltsi, pool tundi)
Eelmises postituses sai kirjutatud, et 26 jaanuaril tähistatakse Hiina uue aasta algust, aga tegelikult on Austraalias tegemist hoopis Austraalia päevaga, mis on kohalike jaoks oluline riigi tähtpäev. Siinne kohalik asiaatide kogukond aga kindlasti tähistab uue aasta algust. Meiegi plaanime minna Swani jäe ääres asuvasse Mitchelli parki, kus peaks toimuma Perthi eestlaste kogunemine ning jõe kohal toimub suurejooneline ilutulestik.


Inimestest
Seni kohatud inimesed on olnud väga sõbralikud ja abivalmid. Selle reisi jooksul on päris mitu korda juhtunud, et vaatame kaarti ja uurime kuhu minna ning inimesed tulevad ise ligi küsides kas ma saan aidata. Sellist asja Eestis küll ei kohta.

Muide, ajavahega kohanemisega raskusi ei ole olnud.. ei ole uimasust, väsimust ega muid ebameeldivaid üllatusi (nt kõhulahtisus:)) Singapuris valutas vaid selg natuke, aga ilmselt see oli sellest, et seal oli hoonetes temperatuur umbes 17 kraadi ja väljas poole rohkem, umbes 35. Ju ma sain veidi külma sest mõlemad Siimuga aevastasime aegajalt :).

22. Jaanuar Perthis

J6udsimegi Austraaliasse.
Esimene asi, mida me lennujaama j6udes n2gime oli suur alkoholi lett. Alko-pood asus t2pselt lennukist mahatulemisekohas. Teistes lennujaamades sellist asja polnud.
Piiril ei l2inud Heleni pass kohe kontrollist l2bi, kuna see on liiga uus. Aga nad tegid mingi rescani ning probleeme ei tekkinud. Seej2rel l2bisime karantiini, kus vaadati ja uuriti mis toitu, seemneid v6i mis iganes toitu keegi kaasa toob, kas oled kuskil varem metsas k2inud (mulda ei tohi kaasa tuua)...
Lennujaamast v6tsime takso ning j6udsime kl 2 paiku 66sel 66majja. Hostel on enam-v2hem. Bassein on 6ues. Meie 66bime neljases toas. Esimese 66 olime seal kahekesi. T2na lisandus tuppa india (vist) p2ritolu paarike.


Ajavahe Eestiga on hoopis 7h. Seega kui kell on meil 12 p2eval, siis teil on 5 66sel.

Arvutasime kogu lennu ka kokku. 6hus viibisime kuskil 20 tundi. Viimane ots oli 5,5h pikk. Viimase lennu erinevus oli see, et k6ike pidi sealt ostma juurde, kui midagi tahtsid - odavlennuv2rk.

Ave ja Andres peaksid ka t2na meiega yhinema, aga nad pole siia veel j6udnud. Nad l2ksid Singapurist Denpasarisse ja sealt Perthi.

T2na proovime omale pangakonto teha ja vb telefoninumbrid hankida.
Esmasp2ev ja teisip2ev on vist riigipyha, kuna siis on Hiina Uus Aasta. Seega me vist puhkame terve n2dala nyyd.
Suunad ja asjad saame hostelist, siin on igast kuulutused yleval - t66pakkumised, reisisihid, myygikuulutused jne.

veel singapurist

Istume Singapuri lennujaamas ja ootame oma lendu Perthi. Lennujaam ise on v2ga suur, h2sti avar ning mugav. Igal pool on tasuta interneti v6imalus. Pingid on tunduvalt mugavamad kui mujal lennujaamades, isegi lamamistoolid on, millele v6id teki juurde kysida. Selliseid lennujaamu v6iks mujalgi olla. Erinevate terminalide vahel on tasuta rongid (Skytrain). Me pidime ka sellega s6itma, kuna ei leidnud oma terminali kohe alguses yles.

Seni on meil netiv6imalused p2ris head olnud, ei tea kuidas Perthis edasi l2heb...

T2na k2isime Singapuri Galeriis, kus oli n2itus linnast endast + linna ja riigi maketid. Tegelikult on enamik planeeritavatest pilvel6hkujatest veel ehitamata. 5-10 aastap2rast on linnapilt k6vasti muutnud. Mingi aeg saab vb pilte ka panna sellest tuleviku visioonist.

Panin t2hele, et Monopoli m2ngu t2navad on k6ik Singapurist p2rit (Pall Mall, Mayfair, Park Lane jne).

Kokkuv6tteks v6ib Singapuri kohta 6elda, et 1 p2evaga k6ike 2ra ei n2e.

Perthi peaksime j6udma 22jaanuar kl 00.10 (kohalik aeg, GMT +8. Eestiga ajavahe 6h).

Singapuris

Doha-Singapuri lend oli veel luksuslikum kui eelmine. Sõitsime maailma suuruselt teise lennukiga, rahvast oli väga väga palju. Lennukis anti igale pakike milles olid sokid, hambahari ja pasta, kõrvaklapid ja -tropid.Lisaks tekk ja padi. Lisaks saime kõik oma telekat vaadata, sealt siis mänge mängida või videot vaadata jne. Uni murdis Heleni poole lennu peal maha...

Singapuri öömaja leidsime suht vaevaliselt üles, kuigi tegelikult käisime kogu aeg selle ümber. Öömaja asus nimelt teisel korrusel, kuhu me vaadata ei osanud. Poleks aadressist kuidagi osanud arvata, et 02 võib teine korrus olla. Hostel midagi erilist pole. Meil on tuba kahe uksega ja ühegi aknata :) Dush ja WC on ühiskasutuses. Käib kah koht on. Inimesed on sõbralikud ümber ringi. Asukoht on ka päris hea. Täpselt Hiinalinna südames. Kõrval teater ja turg.

Saabusime Singapuri 3 paiku päeval, edasi otsisime hosteli, sõime ja arutasime mida edasi teha. Saime oma magamata ööd veidi tasa teha. Tuppa kostis linnamüra päris hästi. Helen pidi Qatari poolt kingitud kõrvatropid kasutusse võtma :) Hommikul hakati ka nii kõvasti kolistama, me ei saanud aru ka, kas on öö või juba hommik, kuna meil polnud aknaid.

Täna käsime siis linna peal. Tahtsime külastada maailma suurimat vaateratast, aga seda ei saanudki teha, kuna umbes nädala eest jooksis see kokku ning inimesed jäid sinna lõksu. Vaateratas on 110m kõrgune ning inimesed pidid sealt alla tulema tavalise köiega. Praegu ei tea ikka keegi, milles probleem oli ning seetõttu on vaateratas kinni.

Varsti hakkavad Singapuris Hiina uue aasta pidustused ning terves linnas on seda hõngu tunda.
Singapur ise on hästi puhas, hästi suur, väga palju pilvelõhkujaid, mis kohapeal olles ei tundugi nii suured.

Päeval käisime loomaaias. Kordades parem kui Tallinna loomaaed :D väga palju oli seal igatahes erinevaid ahvilaadseid. Ka ülejäänud loomariik oli esindatud. Kui Tallinnas on kõik 3x8m puurides, siis siin oli igal loomal väga suur ala kus pesitseda. Aedu ka ees väga palju pole, loomadele pääseb peaaegu pai tegema. Nägime ka loomade veeshowd.

Tagasi loomaaiast tulime bussiga, mis sõitis 1h20minutit kesklinna. Loomaaed asus äärelinnas. Bussisõiduga nägime kui suur see linn tegelikult on. Suuri maju oli igal pool.

Tänane menüü
Hommikul sõime hostelis: 2 röstsaia ja tee
Päeval: vesi, vesi ja veelkord vesi. 2 jäätist ka ka :)
Õhtul: sea siseorganite supp koos riisiga. Polnud viga
Siin eriti süüa ei taha, kuna palav on. Tühja kõhtu ei tunne, vaid juua tahaks. Temperatuur on üle 30 kraadi. Pole ime, et kõik inimesed siin nii kõhnad on.

Homme õhtul suundume edasi Perthi, pool päeva on aega ehk käime ka templis hommiku poole ära. Hosteli administraator soovitas, eks näis...

Paneme mõned pildid ka, neid näed siit: http://wrc.planet.ee/reis/singapur/

Seiklusi reisi algusest

Alustasime plaanipäraselt oma reisi 17.01 kell 21.00 bussiga Riiga. Tallinna bussijaamas kohtasime oma reisikaaslasi Andrest ja Avet, et koos pikk reis lõbusamalt läbi viia.

Tallinn-Riia
Pikk sõit, aga ikka sai korraks silmadki kinni panna, et eesootavale ootamismaratonile jõudu juurde anda. Kvaliteet-unega just tegemist ei olnud. Esimesi kuumakraade sai tunda juba bussis, kus bussijuht aina temperatuuri kuumemaks küttis.
Riia lennujaamas avastasin, olen oma kõrvarõnga ära kaotanud, naersin veel, Lätile tuleb lõivu maksta...Aga siit alles huvitavad juhtumised algasidki.
Leidsin oma kõrvarõnga WC-st mingi ime läbi. Siimuga läbisime turvakontrolli kenasti, läksime läbi ja jäime Avet ja Andrest ootama. Kuid Avel tekkis viivitus tänu taskunoa käsipagasisse unustamisega. Läti sai siiski oma lõivu.

Riia- Istanbul
Kena sõit, rahulik, vaid 30 inimest pardal (täituvus vaid 30%) ja WC haises istme kõrval, lennu pikkus üle kolme tunni. Kohal. Veidi ootamist, et järgmisele lennule kirja end panna. Takistused tekkisid alles check in-is...Andres hakkas end registreerima ja selgus, Qatar Airways ei väljasta piletid Singapurini kuna neil puudus Singapurist edasilennupilet ja nad saadeti tagasi. Kõik sellepärast, et Singapuris peab peatumiseks viisa olema. Kuni 3 ööd on lubatud edasilennupiletiga riigis viibida. Tegime oma broneeringu ära, ja Ave/Andres hakkasid kähku sebima odavat lendu Singapurist edasi. Nad sõidavad siis Singapurist Kuala Lumpurisse ja sealt edasi Perthi. Meie läpaka aku tühi :)

Istanbul -Doha
Qatar airways täiesti oma viit tärni väärt, puhas lennuk, kenad teenindajad, kõigil ühetevärvi musid peas ja juuksed nii ära kammitud, et ükski karv ei liikund paigast. Pakuti kommi, kõrvaklapid, tasuta süüa ja juua, võta palju jaksad. Tõeliselt hea kogemus.

Tasuta õhtusöök, mida Qatar Airways pakkus, kuna lendude vahe oli liiga suur: friikad, pontsik, limonaad ja õun

Doha...hetkel siis istume neljakesi ja ootame edasilendu Singapuri, 8 tundi oodata. Linna meid ei lastud, Eesti ei kuulu nimelt nende soositud riikide hulka keda linnaloaga premeeritaks. Kõik viisa pärast. Nüüd me siin lennujaamas passime ja ootame oma tasuta õhtusööki. 8-9 tundi lendu Singapurini, kus üritame oma esimese uinaku teha.
Dohas EMT võrk ei tööta :( Nett on ka jube jube aeglane...