meie postitused on kirjutatud mõlema poolt ning vahet ei ole, kes on all postitaja.
Eile käisime immigratsiooniametis ning saime omale passi viisakleebise, mida tööandjad tahavad vahel näha. See toiming käis päris lihtsalt, kuigi kuulnud oleme, et mõni on päris kaua jamanud, et seda kleebist saada. Immigratsiooniameti leidsime ka muuseas üles, kui me linnas jalutamas käisime.
Õhtu poole ronisime Perthi mäe otsa, kust avanes vaade kesklinnale. Pidasime seal maha ühe väikse pikniku. See park, kus me mäe otsas olime, on kohalike seas päris popp koht. Piknikulisi oli seal päris palju. Muru on Austraalias hooldatavates kohtades hästi tihe. Oleks nagu see kõige lühem golfimuru.
Perth on väga laiali valgunud linn. Ärikvartalis asuvad kõrghooned, kuid mujal on enamasti vaid 1-2 korruselised majad. Tänavad näevad välja nagu Ameerikas... Linn on pindalalt väga suur.
Täna katsusime varbaga ära ka ookeani. Hostel pakub vahepeal tasuta randaviimise teenust, mille ka ära kasutasime. Ookean asub Perthist üle 10km kaugusel. Vesi on soolane, kuid õnneks mitte nii hullult kui Vahemeres. Veetemperatuuri öelda ei oska, äkki 25 kraadi? Vette minnes väga kaugele minema ei pea, kuna lained on päris kõrged. Lainetel on siin nii suur jõud, et suure lainega on päris huvitav hooga kaasa minna. Vesi on mõnusalt puhas ja selge ning rannaliiv valge. Need rannad siis pidid olema Austraalia ühed paremad. Eks see näha ole... Kuigi kasutasime päikesekreemi, siis põletasime end veidi ikka ära ka. Rannas oli tuuline, seega seal ei saanud kuumusest nii hästi aru. Õhutemperatuur on umbes 30 ringis. Seni on kogu aeg ka päike paistnud.
Praegu me midagi väga asjalikku rohkem ei teegi. Ootame oma pangakaarti, mis saadetakse umbes 5 päeva jooksul hostelisse. Alles siis vaatab, mis edasi teeb. Enne pole mõtet midagi teha ka. Järgmise nädala lõpus plaanime linnast ära minna kuhugi maa piirkonda. Vaatab, kuidas tööd leiab. Ostame äkki nelja peale mingi panni, millega saaks ringi tiirutada. Vahemaad on siin päris suured. Me sattusime Austraaliasse sellisel hetkel, kus kõik valmistuvad 26. jaanuaril tähistatavaks Austraalia päevaks. Kõigil on selline peomeeleolu juba sees. Tööd praegu suht jama otsida. Siin linnas vähemalt.
Eile käisime immigratsiooniametis ning saime omale passi viisakleebise, mida tööandjad tahavad vahel näha. See toiming käis päris lihtsalt, kuigi kuulnud oleme, et mõni on päris kaua jamanud, et seda kleebist saada. Immigratsiooniameti leidsime ka muuseas üles, kui me linnas jalutamas käisime.
Õhtu poole ronisime Perthi mäe otsa, kust avanes vaade kesklinnale. Pidasime seal maha ühe väikse pikniku. See park, kus me mäe otsas olime, on kohalike seas päris popp koht. Piknikulisi oli seal päris palju. Muru on Austraalias hooldatavates kohtades hästi tihe. Oleks nagu see kõige lühem golfimuru.
Perth on väga laiali valgunud linn. Ärikvartalis asuvad kõrghooned, kuid mujal on enamasti vaid 1-2 korruselised majad. Tänavad näevad välja nagu Ameerikas... Linn on pindalalt väga suur.
Täna katsusime varbaga ära ka ookeani. Hostel pakub vahepeal tasuta randaviimise teenust, mille ka ära kasutasime. Ookean asub Perthist üle 10km kaugusel. Vesi on soolane, kuid õnneks mitte nii hullult kui Vahemeres. Veetemperatuuri öelda ei oska, äkki 25 kraadi? Vette minnes väga kaugele minema ei pea, kuna lained on päris kõrged. Lainetel on siin nii suur jõud, et suure lainega on päris huvitav hooga kaasa minna. Vesi on mõnusalt puhas ja selge ning rannaliiv valge. Need rannad siis pidid olema Austraalia ühed paremad. Eks see näha ole... Kuigi kasutasime päikesekreemi, siis põletasime end veidi ikka ära ka. Rannas oli tuuline, seega seal ei saanud kuumusest nii hästi aru. Õhutemperatuur on umbes 30 ringis. Seni on kogu aeg ka päike paistnud.
Praegu me midagi väga asjalikku rohkem ei teegi. Ootame oma pangakaarti, mis saadetakse umbes 5 päeva jooksul hostelisse. Alles siis vaatab, mis edasi teeb. Enne pole mõtet midagi teha ka. Järgmise nädala lõpus plaanime linnast ära minna kuhugi maa piirkonda. Vaatab, kuidas tööd leiab. Ostame äkki nelja peale mingi panni, millega saaks ringi tiirutada. Vahemaad on siin päris suured. Me sattusime Austraaliasse sellisel hetkel, kus kõik valmistuvad 26. jaanuaril tähistatavaks Austraalia päevaks. Kõigil on selline peomeeleolu juba sees. Tööd praegu suht jama otsida. Siin linnas vähemalt.
3 comments:
haisid ei kartnud
peate austraallaste moodi pidutsema ja nendega koos, sealt tulevad ka kontaktid :-))))))))
eks see pidutsemine jõua veel tulla:d ja haisid ei ole veel näinud:) kahjuks:( aga küll me näe ma usun
Post a Comment