Lahkumised

Kui maja teiselt korruselt lahkus lõpuks Austraalia paarikese ema, siis maja esimeselt korrusel lahkus jäädavalt maja peremees. Jaanuaris majja kolides arvasime, et siin elab vaid üksik 40ndates mees. Tegelikult oli ta perekonnasõber, kes siin maja valvas. Omanikke nägime alles 1,5 kuu pärast. Bruce viibis pidevalt Adelaides haiglas, abikaasa Sharon oli talle seal seltsiks. Viimase kuu veetis mees kodus ning iga päevaga oli näha kuidas ta järjest väetimaks jäi. Viimased 2 nädalat liikus ta juba ratastoolis... See polnud perekonna esimene surm vähi tõttu. Aastaid tagasi kaotasid nad 20 aastase poja.

Jaanipäev
Orkutis proovisime küll Urmase ja Katriniga rohkem eestlaseid Jaanipäevaks kokku ajada, kuid millegipärast ei andnud keegi teine endast märkugi. Eestlaseid peaks siin linnas palju olema, ju siis ei kõlba me neile :)
Huvitaval kombel polegi Jaanipäev Austraalias riigipüha, isegi vaba päeva pole selleks ette nähtud. Jaanipäeva veetsimegi neljakesi peale tööpäeva lõppu ranna ääres. Sõime šašlõkki, kartulisalatit ja Eesti leiba. Liha grillimine eriti hästi alguses välja ei tulnud, sest kohalik grillsüsi ei tahtnud üldse põlema minna. Lõpus hakkasid söed veidi hõõguma ja saime liha grillitud. Samas lähedal olid ka avalikud grillid varuvariandiks. Poisid olid seekord kained autojuhid. Tüdrukud jõid nii, et silm ka ei pilkunud. Muide see oli Heleni esimene alkoholi tarbimine peale aastavahetust.
Muud suurt midagi polegi. Elame vaikselt oma rutiinset tööinimese elu edasi. Sellepärast ka veidi rohkem pilte nüüd.

Tööjaotus oli meil paigas

Veidi teisi pilte ka

Tõus. Umbes nelja tunni pärast saab seal paadi juures ka kuiva jalaga kõndida.

Üldiselt meeldib meile mõlemale tõusuaeg rohkem kui mõõn.

Nagu sügis. Kuival hooajal langetavad puud lehti.

Eile sai rannas ananassi söömas käidud. Krokodille pole mere ääres õnnestunud veel kohata.

Roosa prügikast

See prügikast väärib blogipostitust, sest tegu on kõige koledama prügikastiga, mida me elu sees näinud oleme. Just selle sama asja ostsid kööki meie "toredad" majakaaslased. Lisaks jubedale välimusele on see niivõrd suur, et ilmselt saame pidevalt käärinud toiduhaisu tunda.

Kui varem elasime teisel korrusel neljakesi, siis juba nädal aega oleme olnud viiekesi. Austraalia paarikesele tuli Queenslandist külla tüdruku ema, kes polnud oma tütart näinud ligi 4 aastat. Kohe näha kust tütar oma kombed saanud on. Õnneks peame tema ema välja kannatama vaid 2 nädalat, siis ta lahkub. Samas paarikese käitumine on muutnud üli sõbralikuks meie suhtes. Iga kord kui tuleme, siis tervitatakse. Varem sellist asja küll ei olnud.

Vahepeal pole midagi juhtunud. Ükspäev pidasime rannas piknikut. Nagu pildilt näha, siis piknik oli selline rohkem Austraalia-USA stiilis :)


Hetkel näeme kõrvalt, kuidas toitub meie Austraalia paarike. Pävas läheb umbes 1,5liitrit Coca colat. Pole harv juhus, kui nädalavahetuse hommikuti minnakse McDondaldsi drive-in'i ning tagasi tullakse pakitäie burgeritega. Mmmm... milline hommikusöök.
Austraalias on populaarsed lehttaigna sees olevad lihapirukad. Neid müüakse enamasti külmutatuna ning ahjus saab nad soojaks teha. Selliseid asju on nad vähemalt pooltel kordadel õhtul söönud. Vahepeal oli periood, kus söödi vaid grillkana.
Kui mingi toit jääb järgi, siis on 2 varianti, mida sellega tehakse:
1) pannakse taldriku peale ning kaetakse kilega ning sedasi jäetakse paariks päevaks kööki laua peale. Seejärel lendab toit prügikasti.
2) pannakse kümkappi, kaetakse ilusti kilega. Kuid kohe järgmisel päeval visatakse kõik prügikasti.
Nüüd kui neil ema külas on, siis argipäevane hommikusöök on neil röstsai, kuhu peale käib või ning Austraalia toode Vegemite. Vegemite on musta värvi soolane möks, mis on tehtud pärmi ekstraktist. Inimesed kas armastavad või vihkavad seda. Koju tulles toome seda teile proovida.
Üllatusena tahtis vaid 4 inimest meie käest kingitust saada. Või siis keegi rohkem ei loegi blogi... :)

Meie toitumisharjumused Eestist väga palju ei erine. Nagu ikka sööme liha, kartulit, makarone, riisi jne. Ainukese erinevusena ostame poest müsli/pähklibatoone. Ei teagi, kas sellised asju Eestis ka on. Pole sellise pilguga varem Eestis poes käinud. Rohkem oleme söönud siin Aasia toite. Kas siis oleme väljas söönud või siis ise Aasia kastmeid kasutanud.
Viimasel ajal on köögiviljade hinnad nii kõrgeks läinud. Nt tomatikilo on 70-90 krooni. 5 rabarberivart 65 krooni, punt rediseid 25 krooni.

Täna läksime Shrek 3D vaatama. Kodust lahkudes panime tähele aga, et keegi on auto tagumise tule katki sõitnud. Ilmselt juhtus see kuskil Heleni töö juures parklas. Helen ei pannud seda töö juures ka tähele. Püüame liimiga nii palju paranada kui annab. Uut plastikkatet igatahes osta ei plaani.
Nüüdseks oleme ära vaadanud Austraalia filmi, mis eelmine aasta valmis. Tegevuspaik on Darwin, kuid Darwinis ei tehtud vist ühtegi võtet. Põhisündmused on filmitud Bowenis, kust me eelmine aasta ka läbi sõitsime.

Iga nädalavahetus on saanud rattaga sõita. Nähtud on kõik Darwini kõige kaugemad otsad. Rattaga sõites on näha kuidas aborigeenid põõsaste vahel elavad. Ega neil suur midagi seal pole, paar kile, paar hilpu ning sodi laiali. Ja sedasi nad elavadki. Kas siis autotee ääres põõsas, kuskil mere ääres veidi vaiksemas kohas. Päeval lesivad nad kuskil puude varjus. Sageli magavad aga rattatee peal. Sõida või üle. Hommikuti rattaga tööle minnes on näha, kus aborigeenid öö veetnud. Enamasti tunneb selle koha tühjade veinipakkide ning muu rämpsuga ära.

Praeguseks oleme Austraalias viibinud enam vähem täpselt 3/4 oma plaanitavast siinviibimise ajast. Järele on jäänud vaid 24 nädalat, ehk pea pool aastat, ehk 1000 töötundi. Ning seejärel pikk pikk puhkus. Loeme vaikselt järelejäänud nädalaid.

Auhinnad

Täna oli üle pika aja meil mõlemal vaba päev. Helen tegi oma töötamise rekordit - 22 tööpäeva ilma puhkepäevata. Täna, kui mõlemad kodus olime, otsustasime minna Berry Springsi ujuma. Vedasime kaasa Urmase ja Katrini. Veetase oli palju kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal ning rahvast väga vähe, kuig ilm ja vesi olid soojad. Pärast läksime kõik koos Humpty Doo pubisse sööma.

Täna ostsime veidi suveniire ka Eestisse kaasa võtmiseks. Käed püsti kõigil, kes on huvitatud suveniirist. Kes märku ei anna, see jääb ilma :)

Eile õhtul käisin Darwini arhitektuuriauhindade jagamisel. Helen samal töötas järjekordses pulmas. Auhindade õhtu toimus Waterfrontil konverentsikeskuse ees. Tavaliselt toimub see just Heleni töökohas. Ta oli väga rahul, et see seal ei toimunud. Sest talle ei pakuks väga huvi minu teenindamine :(
Auhindade jagamine oli viisakas üritus, kus naised said taas omale uusi hilpe garderoobi hankida. Rahvast oli 300 kandis. Meie büroost oli koos koostööpartneritega 20 inimest. Pakuti rohkelt juua ning uhke kolmekäiguline õhtusöök.
Auhindade jagamisest väga hästi aru ei saanudki. Kokku kandideeris erinevatele auhindadele vaid 10 tööd. Meie büroost 2 hoonet. Kõik arhitektid tutvustasid laval oma projekte ning hiljem kuulutati erinevate alade võitjad välja. Parima eramaja võitis nt projekt, mis oli ainus kandideerija omas valdkonnas! Ajuvaba ju. Meie büroo ei võitnud igatahes midagi. Tööde tase oli minu arvates väga nõrk. Kümnest tööst vaid 2 tööd olid normaalsed, teised olid tavalised mitte midagi ütlevad projektid. Põhjaterritooriumil elab kokku 200 000 inimest. Ilmselt midagi väga kõrgetasemelist oodata ei tasu ka... Rohkem oli see nagu arhitektide kokku saamise üritus.

Sissepääs. Seina taga olid lauad ja lava.

Töökaaslased ning mõned teised tüübid. Moes on helelilla

Töökaaslane Geoffrey

Täna käisime kirikus! Kõik minu 3D pildid on tehtud plakatiteks ning igasugusteks flaieriteks. Kirik ise asub Darwini kesklinnas.

Pulmahooaeg

Pole blogisse ammu mingeid pilte pannud. Kuna nädalavahetusel on Helen tööl, otsustasin veidi rattaga ringi sõita ning pilte teha. Umbes 5 km sees nägin kolme pulma, ühte pulma fotosessiooni, ühte pidulikku sünnipäeva ning muidu grillijaid ja puhkajaid. Võib öelda, et kuiva tulekuga on pulmahooaeg Darwinis täie hooga käima läinud. Pidusid peetakse lageda taeva all, puude varju on lauad ja toolid püsti pandud ning piisab.

Ilmad ongi meil jahedaks ära läinud. Vahepeal langes öösel temperatuur koguni 17 kraadi peale. Hommikuti on päris jahe tööle minna. Helen pidi isegi kampsuni peale panema, kui ta 6.45 kodust lahkus. Öösiti pole me enam konditsioneeri sees hoidnud, mis on päris ainulaadne. Kuumas kliimas on konditsioneer parim sõber. Kes see ikka tahab palavaga õue minna.

Pruutpaarist tehakse rannas pilti

Mõõn

Ratturi varjul on kaks pead

Millegi pärast on meie lähedal asuv järv ujumiseks kinni pandud. Kuigi ega me seal tegelikult pole eriti ujumas käinudki. 5 kuu jooksul oleme vaid korra sinna jõudnud.

Paadimeri

Koduloom