Aussie-Aussie-Aussie!!! Oi-oi-oi!!!

Üleval olev lause oligi siis eile linnapildis üks põhilisemaid hüüdlauseid Austaallaste seas, mida hõigati või lauldi.

Eestlaste kokkutulek Perthis

Eile oli Austraalia päev Perthis. Rahvast oli meeletult palju tänavatel ning lipu sümboolikat oli terve linn täis. Peaaegu igal inimesel oli kuhugi lipuke maalitud, kleebitud või siis t-särk või müts lipuvärvides.

Eestlaste väike üritus toimus Mitchelli pargis kuhu kogunes hinnanguliselt 40-50 eestlast. Saavutati Perthi eestlaste kokkutuleku rekord. Täpset arvu ei saanudki teada, kuna inimesed liikusid - osa lahkus, osa tuli juurde jne. Helen ja Ave jäid nt grupipildist ka välja, kuna nad oskasid samal ajal just wc'sse minna.
Kui Perthi kesklinn asub Swani jõe ääres, siis Mitchelli park asub teisel pool jõge. Seega meil avanes sealt hea linnavaade. Jõudsime ise parki umbes kella kuue paiku. Otsisime eesti lipukesed üles ning istusime maha. Samal ajal toimus väike lennushow - kopterid, trikilennukid, reaktiivlennukid. Kell üheksa algas Austraalia suurim ilutulestik, mis kestis pool tundi. Kohalike jaoks oli see väga tähtis sündmus, kõik istusid oma toolikestega jõe kaldal ning nautisid vaatemängu ja piknikku. Peale ilutulestikku läks kõik rahvas laiali. Poolte eestlastega suundusime tagasi kesklinna, kus istusime veel paar tundi.

Australian Day tähistab seda päeva, kui inglased oma lipu siia maasse lõid. Kohalike aborigeenide jaoks on see pigem okupatsiooni päev. Aborigeenid üldiselt sellest päevast osa ei võta. Kui me eestlastega südaöösel koos istusime, tulid 2 kohalikku meie punti. Üks neist oli aborigeen. Siis kui ta hakkas täis jääma, muutus ta vägivaldseks ning hakkas oma joru ajama. Aborigeenidel pole tegelikult Austraalias mitte midagi teha, kuna neid eriti kuhugi tööle ei võta ning diskrimineeritakse. Neile eraldatakse abiraha ning sellest rahast nad vaid elavadki. Linnapildis näevad nad suht vaesed välja. Pole siis ime, et nad siis vägivaldseks muutuvad.

Täna on nii palav ilm. Varjus üle 30 kraadi. Hommikul läksime basseini äärde, ujusime ja lesisime. Õhtu poole läheme linna ning hakkame autode kuulutusid otsima.

Toakaaslased
Hetkel oleme hostelis neljases toas. Meie toanaabriteks on paarike londonist. Alguses arvasime, et nad on normaalsed. Vähemalt esimese õhtu olid :) Nüüdseks on selgunud, et nad on joodikud. Mitu õhtut järjest on olnud mingisugune jama toas. Alguses vedeles aluspesu mööda tuba laiali. Järgmisel päeval peeretati võidu. Täna öösel juba jõuti oksendamisfaasi. Jumal tänatud, me kolime homme hommikul sealt välja. Asume uude hosteli nimega Barracks.