Blue Mountains
Sinimäed on rahvuspark Sydney ligidal. Tegelikult suuri mägesid seal pole, on lihtsalt suur platoo, mida läbivad sügavad kuristikud. Nimi tuleb mägede toonist, mida kaugemale vaatad, seda erinev on sinise toon küngastel. Üks turismimagnet on Kolm Õde, mis on tegelikult kolm liivakivi küngast. Samas ligidal oli umbes 100 aastat tagasi kivisöe kaevandus. Sellest on eraldi atraktsioon tehtud. Mäest alla viib maailma kõige järsem mööda raudteed sõitev rong. Kalle on 52 kraadi! Rongi veavad üles ja alla siiski trossid. Ka meie sõitsime sellega alla ja pärast sõitsime köisraudteega üles. Enamus alla minevast teest olime kitsas kaljulõhes, kus oli väga pime. All siis oli väljapanek sellest, kuidas siin kunagi sütt kaevati.
Sinimäed on rahvuspark Sydney ligidal. Tegelikult suuri mägesid seal pole, on lihtsalt suur platoo, mida läbivad sügavad kuristikud. Nimi tuleb mägede toonist, mida kaugemale vaatad, seda erinev on sinise toon küngastel. Üks turismimagnet on Kolm Õde, mis on tegelikult kolm liivakivi küngast. Samas ligidal oli umbes 100 aastat tagasi kivisöe kaevandus. Sellest on eraldi atraktsioon tehtud. Mäest alla viib maailma kõige järsem mööda raudteed sõitev rong. Kalle on 52 kraadi! Rongi veavad üles ja alla siiski trossid. Ka meie sõitsime sellega alla ja pärast sõitsime köisraudteega üles. Enamus alla minevast teest olime kitsas kaljulõhes, kus oli väga pime. All siis oli väljapanek sellest, kuidas siin kunagi sütt kaevati.
Proovisime ka raske töö ära
52 kraadine raudtee
Kolm ÕdePealinn
Edasi võtsime suuna Austraalia pealinna Känbra suunas. Linn ei ole tekkinud vaid linn on ehitatud pealinnaks. 20 sajandi alguses ei suutnud kaks suurimat Austraalia linna Melbourne ja Sydney kokkuleppele jõuda, et kumb saab pealinnaks. Kompromissiks oli kahe linna vahe peale ehitada uus linn. Känbra ehitus sai alguse 1913 aastal. Linna ehitamiseks korraldati konkurss, võidukavand sai inspiratsiooni teistest suurlinnadest. Linnas asuvad kõik valitsushooned, siin on palju muuseume ja galeriisid, väga palju parke. Linna erineb teistest linnadest märgatavalt - väga palju parke, distantsid ehitiste vahel ning pole kõrgeid hooneid. Linn on hästi puhas ning ei saa arugi, et siin peaks üle 340 000 inimese elama. Turistil, kes ei oma transporti, on erinevaid vaatamisväärsusi suht raske külastada, sest vahemaad on päris suured. Autoga on linnas hästi nõme sõita, kõik on ringteid täis. Ringteed on suured, mahasõidul võib segadusi tekkida, et kuhu sa nüüd sõidad. Mõnes kohas on mitu ringteed kokku pandud. Linn on igatahes väga omapärane, suhteliselt imelik. Näha, et punnitud kuidagi kokku.
Edasi võtsime suuna Austraalia pealinna Känbra suunas. Linn ei ole tekkinud vaid linn on ehitatud pealinnaks. 20 sajandi alguses ei suutnud kaks suurimat Austraalia linna Melbourne ja Sydney kokkuleppele jõuda, et kumb saab pealinnaks. Kompromissiks oli kahe linna vahe peale ehitada uus linn. Känbra ehitus sai alguse 1913 aastal. Linna ehitamiseks korraldati konkurss, võidukavand sai inspiratsiooni teistest suurlinnadest. Linnas asuvad kõik valitsushooned, siin on palju muuseume ja galeriisid, väga palju parke. Linna erineb teistest linnadest märgatavalt - väga palju parke, distantsid ehitiste vahel ning pole kõrgeid hooneid. Linn on hästi puhas ning ei saa arugi, et siin peaks üle 340 000 inimese elama. Turistil, kes ei oma transporti, on erinevaid vaatamisväärsusi suht raske külastada, sest vahemaad on päris suured. Autoga on linnas hästi nõme sõita, kõik on ringteid täis. Ringteed on suured, mahasõidul võib segadusi tekkida, et kuhu sa nüüd sõidad. Mõnes kohas on mitu ringteed kokku pandud. Linn on igatahes väga omapärane, suhteliselt imelik. Näha, et punnitud kuidagi kokku.
Parlamendihoone
Tähtis tubaMeie tegemised Känbras
Saabudes külastasime kohe parlamendihoonet. Turvaväravatest läbi minnes küsiti, kust me pärit oleme. Üks turvamees ei teadnud midagi, kus Eesti asub. Teine aga ütles, et ta ema on eestlane. Mees oli umbes 60 aastane. Helen küsis huvi pärast, kas ta eesti keelt ka oskab rääkida. Mees vastas eesti keeles, et natuke ikka. Peale seda läks kohe inglise keele peale üle tagasi. Edasi käisime giidiga mööda maja ringi. Nägime ära ka ruumid, kus härra peaminister Kevin Rudd töötab.
Peale linnas ringi tiirutamist külastasime järgmisel päeval teaduskeskust (sarnane Soome Heureka keskusele). Nägime igast huvitavaid atraktsioone ja teaduslikke väljapanekuid. See oli üks huvitavamaid kohti, kus me siin reisimise ajal käinud oleme. Julgeme seda kohta soovitada kõigile, kes siia kanti satuvad. Esimesena saali sisse astudes tervitasid meid kohe liikuvad dinosaurused. Edasi nägime igasuguseid füüsika, keemia ja loodusteaduste valdkonda kuuluvaid väljapanekuid. Kõike sai ise katsuda, proovida. Käisime ära maavärina toas, kus simuleeriti ehtsat maavärinat. Ühes kohas sai panna pea giljontiini alla ja saada teada, mis tunne on kui tera alla kukub. Päris ehmatav oli. Kõige huvitavam väljapanek oli suur liumägi. 6,5 meetri kõrgusele pidi rippuma minema ja siis käed lahti laskama. Seejärel alles maandusid liumäele. Esimene kord oli päris õdune. Mina (Siim) käisin alguses seal, siis ütlesin Helenile, et täitsa tore oli, midagi hullu pole ja Helen jäi uskuma ning läks ka. Helenil peale alla tulekut igatahes käed täitsa värisesid. Toru küljes rippudes tahtis ta tagasi tulla, kuid käed olid higist märjad ja libises lihtsalt toru küljest lahti... Õhus rippudes ei puutunud sa kehaga üldse vastu liumäge, nägid vaid 6m kaugusel olevat maapinda kuhu kukud.
Täna veel magame ilusti voodis, homme oleme uuesti ratastel. Eks anname teada, kuhu me jõuame.
Saabudes külastasime kohe parlamendihoonet. Turvaväravatest läbi minnes küsiti, kust me pärit oleme. Üks turvamees ei teadnud midagi, kus Eesti asub. Teine aga ütles, et ta ema on eestlane. Mees oli umbes 60 aastane. Helen küsis huvi pärast, kas ta eesti keelt ka oskab rääkida. Mees vastas eesti keeles, et natuke ikka. Peale seda läks kohe inglise keele peale üle tagasi. Edasi käisime giidiga mööda maja ringi. Nägime ära ka ruumid, kus härra peaminister Kevin Rudd töötab.
Peale linnas ringi tiirutamist külastasime järgmisel päeval teaduskeskust (sarnane Soome Heureka keskusele). Nägime igast huvitavaid atraktsioone ja teaduslikke väljapanekuid. See oli üks huvitavamaid kohti, kus me siin reisimise ajal käinud oleme. Julgeme seda kohta soovitada kõigile, kes siia kanti satuvad. Esimesena saali sisse astudes tervitasid meid kohe liikuvad dinosaurused. Edasi nägime igasuguseid füüsika, keemia ja loodusteaduste valdkonda kuuluvaid väljapanekuid. Kõike sai ise katsuda, proovida. Käisime ära maavärina toas, kus simuleeriti ehtsat maavärinat. Ühes kohas sai panna pea giljontiini alla ja saada teada, mis tunne on kui tera alla kukub. Päris ehmatav oli. Kõige huvitavam väljapanek oli suur liumägi. 6,5 meetri kõrgusele pidi rippuma minema ja siis käed lahti laskama. Seejärel alles maandusid liumäele. Esimene kord oli päris õdune. Mina (Siim) käisin alguses seal, siis ütlesin Helenile, et täitsa tore oli, midagi hullu pole ja Helen jäi uskuma ning läks ka. Helenil peale alla tulekut igatahes käed täitsa värisesid. Toru küljes rippudes tahtis ta tagasi tulla, kuid käed olid higist märjad ja libises lihtsalt toru küljest lahti... Õhus rippudes ei puutunud sa kehaga üldse vastu liumäge, nägid vaid 6m kaugusel olevat maapinda kuhu kukud.
Täna veel magame ilusti voodis, homme oleme uuesti ratastel. Eks anname teada, kuhu me jõuame.
Liumägi. Eestisse võiks sama asja teha
Jäin peast ilma :(
No comments:
Post a Comment