Feb 24, 2010

Vingumine


Kõigepealt Palju Õnne Eesti!

......
Helen sai nüüd ka tööle, kus ta peaks saama nüüd normaalselt tunde. Aga eks nädalaga ole näha kui asjalik koht see on. Tööle sai ta Aussie Snack Baari, kus ta töötab müüjana. Kahtlaseks teeb selle koha see, et ta on sinna juba kolm korda tööle läinud.
Esimene kord kui ta tööd küsima läks, räägiti talle, et me oleme sinust väga huvitatud ning helistavad homme üle. Järgmisel päeval ei helistanud keegi ning Helen helistas ise neile tagasi. Anti mõista, et leiti keegi teine.
Kaks nädalat hiljem saatis sama koht Helenile SMSi, et kui oled huvitatud võid köögiabiliseks tööle tulla. Järgmine päev (reede) Helen läkski kööki tööle. Õhtul maksti palk mustalt kätte ja öeldi, et oleme sinuga väga rahul ning anna nädalavahetusel teada, kas tahad siia edasi tööle jääda. Lisaks öeldi, et selle nädalavahetuse ajalehes on firma töökuulutus väljas ning ära tunne end sellest puudutatuna, sest meile meeldib kui saame kedagi kiiresti tööle võtta kui keegi peaks alt ära hüppama. Nädalavahetusel andis Helen teada, et soovib tööle jääda. Kuid firma ütles selle peale, et meil esmaspäeval tööd anda pole, kuigi reedel räägiti, et tööd oleks esmaspäevast reedeni.
Teisipäeva hommikul helistati Helenile ning kutsuti tööle, seekord aga leti taha müüma. Kohal selgus, et kööki oli keegi uus tüüp palgatud, kes oli koka haridusega ja Indoneesiast. Pole siis ime, miks Helenil esmaspäeval tööd polnud, kuigi lubati. Täna, kolmapäeval läks Helen uuesti tööle. Reedel pidi ta teada andma, kas jääb sinna tööle või mitte. Saab näha, mida firma siis seekord välja mõtleb ning kas Helen sinna üldse jääbki...
Lisaks teeb Helen 2-3 õhtut nädalas ettekandjatööd ühes India restoranis.

Sari just seljas ei ole. Aga selline näen ma välja.

Töö otsimine Austraalias
Ütleme ette ära, et üldiselt on Austraalased parajad jobud.
Kui Helen kesklinna restorani köögiabiliseks sai, lubati kohe, et hakkab nädalas saama umbes 20 tundi. Helen sai ilusti tööga hakkama ning temaga oldi rahul. Paari päeva pärast aga öeldi, et järgmisel kahel nädalal tööd pole anda! Mida nad siis üldse palkasid kedagi ning miks nad tunde lubasid anda!? Kusjuures restoran otsis ise töötajaid, mitte Helen ei läinud sinna lambist tööd küsima.
Austraalias on kõige tavalisem tööotsimise meetod see, et käid ise ukselt uksele tööd küsimas. Kui astud firmasse sisse, siis Austraalastel on komme inimestele hästi palju lootust anda - jah oleme sinust väga huvitatud ning helistame mõne aja pärast sulle tagasi ning põhimõtteliselt võtame su tööle. Kui keegi firmas sellist juttu juba ajab, siis on teada, et tööle nad kedagi ei võta, rääkimata tagasihelistamisest.
Ühes tööbüroos oli hea juhus. Helen läks teist korda sinna tööd küsima. Helenit mäletati veel eelmisest korrast ning öeldi, et kohe kui järgmine töö büroosse tuleb, siis saad selle endale. Ojee... Oleksime me alles Austraaliasse tulnud, siis võibolla oleks seda juttu uskunud ka. Igatahes 2 nädalat pole keegi sealt büroost enam helistanud.
Austraalaste kõige suurem häda ongi selles, et nad tekitavad inimestes nii palju võlts lootusi. Öelgu siis otse ära, et tööd ei ole. Broomes oli hea juhus. Siim kutsuti arhitektuuribürosse intervjuule ning intervjuu käigus selgus, et tegelikult neil tööd polegi anda, taheti lihtsalt rääkida ja juttu ajada. Pole ime siis, et Austraalias kaob tööd otsides kergesti motivatsioon ära.

Loodetavasti rohkem enam siin töö otsimisega tegelema ei pea.


Arhitektuuribüroo
Kuigi büroos on õhkkond väga hea ja inimesed sõbralikud, on siin palju mille üle vinguda.
Tuttav sakslane, kes siin sügisel töötas (praegu on ta juba idarannikul) hoiatas ette, et ilusat arhitektuuri ma nägema ei hakka. Ning eks see nii olegi...
Teine kõige suurem asi, mis siin pinda käib on arvutiprogrammid. Täpsemalt nende puudumine.
Üha enam tahab peaarhitekt saada projektiga kaasa ka kolmemõõtmelist mudelit, kuna sedasi klientidel kergem projektist aru saada. Mul ei ole 3D tegemise vastu midagi, tegelikult tegeleksi sellega meelsamini kui vaid kuiva joonte tõmbamisega. Programm, mis tööl arvutis on (Autocad) aga ei võimalda 3D tegemist ning keegi sellest ei paista aru saavat. Nüüd tõmbasingi endale piraat tarkvara arvutisse (Archicad) ja teen tööd omale tuttavas programmis. Olen teinud juba 2 mudelit ning kaks projekti on veel ees ootamas. Nt mõni tüüp, kes on siin üle aasta tööl olnud pole teinud ühtegi.
Tehasehoone, näide "ilusast" arhitektuurist

Endalegi hämmastuseks tuleb välja, et olen kõige targem inimene siin büroos. Olen siin ainus inimene, kes oskab kahte projekteerimise programmi. Kõik teised oskavad vaid Autocadi ning üks oskab vaid Archicadi (töötabki selle programmiga igapäevaliselt. Enda isiklik litsent, mille ta omandas juba enne siia tööle asumist. Autocadi ei oska aga üldse). Vaadates tema Archicadi oskusi, ütleks, et ta seda programmi väga palju küll ei oska... Lisaks on kõikidel piraatversioon Photoshop arvutites. Kuid ega keegi teine sellega ausalt öeldes midagi väga peale piltide lõikamise teha ei oska...
Sakslane, kes enne siia tulekut Autocadi üldse ei osanud, õpetas lõpuks siinsetele inimestele, mida lisaks veel selle programmiga teha saab (kuigi siinsed inimesed olid aastaid juba Autocadiga tööd teinud).
Suht hämmastav. Ei eeldanud küll varem sellist programmide mitteoskamatust. Aga vähemalt mina tunnen end targemana :D

7 comments:

JMC said...

Päris ilus kuur :D
ah või nii et olete piraadid seal

Cribu said...

Täiesti hämmastavad inimesed need austraallased. Huvitav et sellisel bürool üldse kliente leidub.

Helge said...

siis on uhkus ja rõõm iseenese tarkuse üle ;)

Lembit said...

Nüüd os sul ju hea võimalus teistele programme õpetada ja ka ilusat arhidektuuri teha.
Tee freelancerina tasulisi koolitusi neile. Paku firma juhile välja.

Priit F said...

mis tehas see selline on? kompressor kuhu mahub? :)

Siim said...

sinna majja ainult kompressor mahubki :)

Helge said...

no kuidas siis on, koolitad juba teisi?