Reis Kununurra suunas ei alanud just palju tõotavalt. 12,3km Broomest väljas jäime tee äärde seisma - auto mootor kuumenes üle. Siim nr 2 teadis rääkida, et veepump on katki. Nujah... Lisasime veidi vett (rohkem kui kanister) ning sõitsime edasi. Midagi rohkem hullemaks ei läinud. Iga hommik lisasime reisi jooksul vett, mis hoidis mootori jahedana.
Enne teekonnale asumist oli välja valitud 4 rahvusparki, mida kavatsesime külastada. Mujale poleks eriti ligi pääsenud, kuna kõik on seal 4WDga vaid ligi pääsetavad.
Seega esimeseks peatuskohaks sai meil Derby. Seal nägime suurt boab prison treed. Mingi aborigeeni värk oli.
Derbyst sõitsime edasi mööda kruusateed esimese rahvuspargi poole. Pimedas jõudsime Windjana Gorge'i. Maksime oma parkisisenemisetasud ning jäime telkima, et hommikul vara alustada pargi avastamist. Kuigi park asus pärapõrgus, oli seal optusel levi. Isegi Kununurra linnas pole levi. Sellega seoses ostsime täna endale uue tel.numbri. Hetkel kasutame siis sellist nr: 0415963479
Pimedas sõites nägime tee ääres koera. Äkki see oli dingo. Ei tea täpselt, milline see välja peaks nägema... Järgmine päev nägime ka maantee peal kolme koera.
Päev 2 - läbisõit 750 km
Hommikul ärkasime kell 6, kui läks valgeks. Magasime pargis, kus oli WC, dush sooja veega, joogivesi.
Esimesena suundusime Windjana Gorge'i avastama. Terve see ala on siin väga mägine. See paik oli siin nagu kanjon. Nägime palju krokodille. Ilmselt oli õige mõte loobuda Broomes krokodillipargi külastamisest, kuna siin nägime neid vabas looduses väga lähedalt.
Edasi suundusime Tunnel Creek'i, mis oli 750m tunnel mäe sees. Võtsime oma taskulambid kaasa ning läksime tunnelisse. Esimene vastutulija ütles, et siin pidi ka üks krokodill olema. Teda me aga ei näinud. Tunnelis pidime vahepeal läbi vee kõndima, et edasi jõuda. Ilma taskulambita poleks me seal midagi teinud.
Kahe esimese pargi juures oli meil ainuke 2WD masin. Kõik ülejäänud olid seal jeepidega, v.a. Siimu auto.
Seejärel sõitsime edasi suure maantee suunas. Selleks ajaks olime sõitnud üle 100km kruusateed. Vahepeal oli tee nii treppis, et sõitsime 20kmh. Neljal korral pidime läbima veetakistusi.
Järgmine rahvuspark asus Fitzroy Crossingu ligidal - Geike Gorge. Sinna viis korralik asfalt tee, väga mugav sõit. Kavatsesime võtta seal paadireisi kanjoni vahel, kuid jäime 10minutit hiljaks. Hakkasime siis jala kanjoni serval kõndima. Park midagi erilist polnud. Eelmised kohad jätsid suurema mulje.
Siis sõitsime edasi paarsada kilomeetrit kuniks jäime tee äärde puhkealale telkima. Magasime seekord autos. Hommikul oli nii külm, et pidime isegi pikad riided selga panema. Siim polnud seda veebruarist saati teinud.
Fitzroy Crossingus nägime ka seda tüüpi, kes ostis ära Siim nr 2 bussi. Too tegelane ei teadnud vist autodest midagi. Auto oli üle kuumenenud ning ta jooksutas mootori kokku. Mitsubishi ostis ta 2500ga, autoparandus läheb tal 1600 maksma. Hetkel ta töötas seal bensujaamas, et raha kokku saada.
Päev 3 - läbisõit 1230 km
Hommikul alustasime kl 7 oma sõitu. Esimene peatuspaik oli Halls Creek. Seal kaalusime, kas minna ka Bungle Bungle rahvusparki, kus pidi väga huvitav olema. Kohalik infopunkti tädi ütles, et sinna ei saa kindlasti meie autodega minna, kuna tee on liiga raske. Kuna olime jõudnud Halls Creek'i, vaatasime üle ka sealse Hiina müüri, mis oli looduslik 6km pikkune müür.
Jätkasime sõitu Kununurra suunas. Siis kui tuli Bungle Bungle teeots, keeras Siim nr 2 sinna sisse ja küsis esimeselt vastutulijalt, kas meie pääseks sinna oma autodega. Too kahtles veidi ning ütles, et vist peaks Subaruga läbi pääsema, kuid meie Fordiga vist mitte.
Jätsimegi oma Fordi tee äärde ning istusime Siimu autosse. Park asus 75km kaugusel. Seda teed läbisime 3 tundi ja sama palju läks aega ka tagasisõiduks. Tee oli kivine, käänuline, treppis, veetakistused, mägine... Kõige huvitavam tee mida me oleme sõitnud. Ilusad vaated. Park on eriline oma kumerate mägede poolest. Koht oli aja ja energiakulu väärt. Käisime mägede vahel, kus lõpus asus veesilm.
Öösel magasime tee ääres parkimiskohas. Kununurrani jäi 150km, kuid ei tahtnud pimedas loomadega sõita. Tee peal nägime hästi palju lehmasid ning ka mõnda känguru.
Päev 4 - läbisõit 1380 km
Hommikul sõitsime Kununurrasse kohale. Elupaigaks valisime karavanpargi. Rentisime omale 5x10m muruplatsi. Päeva jooksul kohtasime kõik siinolevad eestlased ära, keda teadsime siin linnas olevat.
PILDID ASUVAD SIIN
Enne teekonnale asumist oli välja valitud 4 rahvusparki, mida kavatsesime külastada. Mujale poleks eriti ligi pääsenud, kuna kõik on seal 4WDga vaid ligi pääsetavad.
Seega esimeseks peatuskohaks sai meil Derby. Seal nägime suurt boab prison treed. Mingi aborigeeni värk oli.
Derbyst sõitsime edasi mööda kruusateed esimese rahvuspargi poole. Pimedas jõudsime Windjana Gorge'i. Maksime oma parkisisenemisetasud ning jäime telkima, et hommikul vara alustada pargi avastamist. Kuigi park asus pärapõrgus, oli seal optusel levi. Isegi Kununurra linnas pole levi. Sellega seoses ostsime täna endale uue tel.numbri. Hetkel kasutame siis sellist nr: 0415963479
Pimedas sõites nägime tee ääres koera. Äkki see oli dingo. Ei tea täpselt, milline see välja peaks nägema... Järgmine päev nägime ka maantee peal kolme koera.
Päev 2 - läbisõit 750 km
Hommikul ärkasime kell 6, kui läks valgeks. Magasime pargis, kus oli WC, dush sooja veega, joogivesi.
Esimesena suundusime Windjana Gorge'i avastama. Terve see ala on siin väga mägine. See paik oli siin nagu kanjon. Nägime palju krokodille. Ilmselt oli õige mõte loobuda Broomes krokodillipargi külastamisest, kuna siin nägime neid vabas looduses väga lähedalt.
Edasi suundusime Tunnel Creek'i, mis oli 750m tunnel mäe sees. Võtsime oma taskulambid kaasa ning läksime tunnelisse. Esimene vastutulija ütles, et siin pidi ka üks krokodill olema. Teda me aga ei näinud. Tunnelis pidime vahepeal läbi vee kõndima, et edasi jõuda. Ilma taskulambita poleks me seal midagi teinud.
Kahe esimese pargi juures oli meil ainuke 2WD masin. Kõik ülejäänud olid seal jeepidega, v.a. Siimu auto.
Seejärel sõitsime edasi suure maantee suunas. Selleks ajaks olime sõitnud üle 100km kruusateed. Vahepeal oli tee nii treppis, et sõitsime 20kmh. Neljal korral pidime läbima veetakistusi.
Järgmine rahvuspark asus Fitzroy Crossingu ligidal - Geike Gorge. Sinna viis korralik asfalt tee, väga mugav sõit. Kavatsesime võtta seal paadireisi kanjoni vahel, kuid jäime 10minutit hiljaks. Hakkasime siis jala kanjoni serval kõndima. Park midagi erilist polnud. Eelmised kohad jätsid suurema mulje.
Siis sõitsime edasi paarsada kilomeetrit kuniks jäime tee äärde puhkealale telkima. Magasime seekord autos. Hommikul oli nii külm, et pidime isegi pikad riided selga panema. Siim polnud seda veebruarist saati teinud.
Fitzroy Crossingus nägime ka seda tüüpi, kes ostis ära Siim nr 2 bussi. Too tegelane ei teadnud vist autodest midagi. Auto oli üle kuumenenud ning ta jooksutas mootori kokku. Mitsubishi ostis ta 2500ga, autoparandus läheb tal 1600 maksma. Hetkel ta töötas seal bensujaamas, et raha kokku saada.
Päev 3 - läbisõit 1230 km
Hommikul alustasime kl 7 oma sõitu. Esimene peatuspaik oli Halls Creek. Seal kaalusime, kas minna ka Bungle Bungle rahvusparki, kus pidi väga huvitav olema. Kohalik infopunkti tädi ütles, et sinna ei saa kindlasti meie autodega minna, kuna tee on liiga raske. Kuna olime jõudnud Halls Creek'i, vaatasime üle ka sealse Hiina müüri, mis oli looduslik 6km pikkune müür.
Jätkasime sõitu Kununurra suunas. Siis kui tuli Bungle Bungle teeots, keeras Siim nr 2 sinna sisse ja küsis esimeselt vastutulijalt, kas meie pääseks sinna oma autodega. Too kahtles veidi ning ütles, et vist peaks Subaruga läbi pääsema, kuid meie Fordiga vist mitte.
Jätsimegi oma Fordi tee äärde ning istusime Siimu autosse. Park asus 75km kaugusel. Seda teed läbisime 3 tundi ja sama palju läks aega ka tagasisõiduks. Tee oli kivine, käänuline, treppis, veetakistused, mägine... Kõige huvitavam tee mida me oleme sõitnud. Ilusad vaated. Park on eriline oma kumerate mägede poolest. Koht oli aja ja energiakulu väärt. Käisime mägede vahel, kus lõpus asus veesilm.
Öösel magasime tee ääres parkimiskohas. Kununurrani jäi 150km, kuid ei tahtnud pimedas loomadega sõita. Tee peal nägime hästi palju lehmasid ning ka mõnda känguru.
Päev 4 - läbisõit 1380 km
Hommikul sõitsime Kununurrasse kohale. Elupaigaks valisime karavanpargi. Rentisime omale 5x10m muruplatsi. Päeva jooksul kohtasime kõik siinolevad eestlased ära, keda teadsime siin linnas olevat.
PILDID ASUVAD SIIN
8 comments:
Kohe imetlusväärne see austraalia, kus on vaatamist. Milline maapind!
Tore, et ikka ilma viperusteta kohale jõudsite.
Silvi
kas sa oled krokodilli näinud
ma tahan seda teada
paul kristjan
Jah krokodille oleme näinud ja väga lähedalt, las emme otsib sulle pildi sellest ülesse. Siin kandis on kõik jõed krokosid täis ja ujumine on igalpool keelatud..
Ema, kas sa said mu kirjad kätte, saatsin 2 korda aga errorit näitas ära saates? No ja viperust on niipalju tundub, et peame autol veepumba ja õli vahetuse tegema...
Vägev! Elamusi kui palju. Kuidas siis kohapeal on, mida ette võtate?
nüüd on blogi lugemine ka põnevam
kui ringi reisite
http://et.wikipedia.org/wiki/Dingo
selline peaks olema siis Dingo(metsik koer) kas olete krokudele süüa ka andnud.
Maal sai küll parte söödetud :D
midagi sellist oli jah. krokodille pole veel söötnud, loodetavasti ei sööda ka. Kui siis kuskil krokodilli pargis :)
Nu loodame ikka et päris nii ei läe kui tõsielu filmis Wolf Creek http://www.filmiveeb.ee/index.php?leht=filmid&tegevus=loe&id=2025
aga et igal aastal jääb Austraalias
30 000 inimest kadunuks.Nendest 90% leitakse ühe kuu jooksul.
on päris suur arv ikka
Kas plaanis minna seda kohta vaatama ka http://en.wikipedia.org/wiki/Wolfe_Creek_crater
Wolfe creek craterit me vaatame ei läinud, see jäi tee pealt kõrvale 150 km ja kehva teed. Me oleme filmi vaadanud ja nö näinud seda kraatrit ja pealegi Kaali kraater annab parema ülevaate:) Aga muidugi lennukiga üle sõita ellest suurest oleks lahe:)
Post a Comment