Nabulwinjbulwinj

Nabulwinjbulwinj häälda nar-bull-win-bull-win

Paar nädalat olime Siimuga plaaninud väljasõitu Kakadu rahvusparki. Otsustasime selle jätta pikale nädalavahetusele. Nimelt toimub siin igal aastal Show, mis on Eesti mõistes nagu suur laat. Selle puhul oli reedene päev vaba ja kohe ametlikult. Andres ja Timmo olid ka selleks ajaks end Darwinisse liigutanud, seega sai väljasõit ette võetud neljakesi.

Esimene peatuspaik

Hommik algas varajase äratusega. Pool seitse maast lahti, asjad autose ja minek. Kohtumine teistega pidi toimuma Coolalinga keskuse parklas. Kokkulepitud aeg oli 7.45 aga keda ei olnud oli Timmo ja Andres. 5 minutit enne kaheksat helistasin Andresele ärritatud meeleolus küsimusega "kus oled?" ja sain nii tüüpilise vastuse "mis...., magan". Päev oli kenasti alanud. Ja esimesse peatuspaika jõudmiseks oli jäänud vähem kui pool tundi. Tegelikult aga olid meie kaasreisilised mingi ime läbi teelt eksinud.


Jumping crocodile cruise

Taas kohtudes algas ajaga võidusõit kella üheksaks broneeritud krokodilli kruiisile. Jõudsime, ja isegi kohvi sai enne reisi joodud. Enne kruiisi algust hoidsin jõuga keelt hammaste taga, et mitte kellegile midagi halvasti öelda. Kes mind tunneb, see teab, et ma ei salli hilinemisi, kiirustamisi, jooksmist jne. Aga kogu ärritus oli paadile astudes kadunud. Veetsime kena tunnikese jõe peal seilates. Meile näidati ehtsaid krokodille vabas looduses hüppamas saagi järele. Lisaks oli kaldal võimalus hoida suuri madusid käes. Kahjuks jäin sellest fotost kus madu hoian seekord ilma.
Edasine teekond viis Kakadu rahvusparki
Kakadu rahvuspark

Mõned sajad kilomeetrid autos teed mõõdetud sisenesime lõpuks Kakadu rahvusparki. Arvasin, et seda kutsutakse nii kuna seal lendab palju ringi kakaduusid, kuid tegelikkuses tuleb nimi aga sealsetelt aborigeenihõimudelt, kes räägivad gagudju keelt. Muidugi on seal väga palju erinevaid linde, loomi ja muid tegelasi. Kakadu park on ise umbes poole Eesti suurune, ning sellega ka kõige suurem rahvuspark Austraalias. Kakaduus ringi rändaja leiab sealt kõike- erinevaid matkaradasid, vaateid metsadele, mägedele, jõgedele, koskedele, billabongidele jne. Kõige tähtsamad vaatamsväärsused on aga muidugi kaljukunst. Maalingud kaljuseintel mis jutustavad erinevaid lugusid. Enamjaolt leiab maalingute hulgast loomi, kalu ja jahimehi:). Terves pargis on üle 5000 pildikoha. Haruldaste kaljumaalingute tõttu on terve rahvuspark kantud ka maailma kultuuripärandite hulka. Käisime meiegi neid maalinguid vaatamas. Enamus pildid on maalitud kasutades loomade verd ja taimemahlu. Paljud joonised on mitmekordsed kuna aja jooksul on vanadele lihtsalt peale joonistatud. Punased joonised on rohkem näha kuna punane pigment säilib ajas paremini

Siin pildil on kuri vaim Nabulwinjbulwinj (häälda nar-bull-win-bull-win) kes sööb naisi.

Poiste lemmik pilt, kottidega mees:))

Vaade Ubirri mäe otsast 360 kraadi.

Kakadu 6 aastaaega

Peale esimest kaljumaalingute vaatamist ja mäkkeronimist oli päev märkamatult õhtusse jõudmas ning otsustasime seada end paika telkimisalal. Seekord murdsime reeglit ja saime telgid püsti ikka valgel ajal. Õhtu möödus jutustades ja Andrese meisterdatud vesipiibu tõmbamise saatel. Järgmise päeva plaani kuulus veel kaljumaalinguid, aborigeenide ajalugu tutvustav muuseum ning mõned vaatekohad. Õhtune plaan oli jõuda ööbima Katherine linna, kus Siim ja Chili töötavad. Kõik läks nii nagu plaanitud. Õhtu veetsime karavanpargis veidi suurema seltskonna, siidri ja vesipiibuga.

Pühapäeva hommik

Katherines külastasime seekord Katherine hot springsi. Looduslikud basseinid, kus vesi on koguaeg vähemalt 32 kraadi. Väga mõnus oli hommikul ujuma minna. Ainus ebameeldiv asi oli veest välja tulek, õhk tundus ikka jube külm. Peale ujumist viis edasine päeva plaan meid avastama koopaid. Cutta Cutta Caves. Käisime giidi juhatusel 200 meetri kaugusel maapõues. Giid rääkis kuidas tekkivad need säbrulised sambad ja miks osad kivid helgivad jne. Päris põnev oli.
Peale koopaid aga ootas meid pikk ja igav 300 km tagasisõit Darwini poole.

Nädalavahetust võib lugeda igati korda läinuks, üle tuhande kilomeetri, kaunid kohad, metsik loodus, toredad sõbrad...mida veel tahta?

Andres sööb gei jäätist :)