Oct 18, 2009

Üks madu Austraalias vähem

Farm on nüüd pilgeni rahvast täis. Esmaspäeval saabus viimane ports rahvast. Sakslaste invasioon jätkus - 18nest inimesest vaid 5 polnud sakslast. 60nest inimest umbes pooled on sakslased. Austraalias pidi olema üle 2 miljoni sakslase. Elanikke on Austraalias kokku veidi üle 20 miljoni... Aga sakslaste kurvastuseks nad mõnda aega working-holiday viisat enam ei saa. Ning nad ei saa ka enam oma aastast viisat pikendada, sest neid on siin liiga palju. Prantslaste kohta kuulsime sarnast juttu. Loodetavasti meie ikka saame oma teise aasta viisa...

Sel nädalal küpseid mangosid nii palju veel ei olnud. Ja kogu nädal oli väga igav, sest enamus aega kulus jalutamise peale. Minu meeskond sai kogu aeg kõige raskemad blokid ka, sest farmi töödejuhataja usaldab mind kõige rohkem. Me ei korja liiga väikseid mangosid ning ei jäta liiga palju vilju maha. Igas blokis on viljad vähe erinevad ning puud eri suurusega. Vahepeal sõitsime nagu dzunglis oma suure mangomasinaga. Minu meeskond täiendus ühe uue liikmega. Lisandus saksa tüdruk Melanie, 29 aastane. Seega minu meeskonna keskmine vanus on kõige suurem. Teistes meeskondades on enamasti kõik 19-21 aastased.

Algaval nädalal peaks suur osa mangosid valmis saama ning hakkab kiire-kiire aeg. Selleks puhuks korraldas farm reede õhtul väikse istumise, kus pakkus ohtralt alkoholi ja karastusjooke. Mõni tegelane jõi nii palju kui suutis... Öösel lõhkus keegi kogemata tuletõrjealarmi nupu klaasi ära ja kell kolm hakkas häire tööle. Inimesed, kes olid siia palgatud maja korras hoidma, ei osanud aga alarmi maha võtta. Saime tunnikese üleval olla kuna kisa oli päris suur.

Kolmapäeval kui me lõunalt tagasi tulime, nägime me mangopuu all meetrist musta madu. Madu ehmatas ja roomas meie masina alla. Õnneks saab masinat juhtida ka masina ülemiselt platvormilt. Käivitasin masina, kuid müra peale madu ära ei läinud. Sõitsin veidi tagasi ning madu jäi ikka meie vaovahele. Meeskonnakaaslased tahtsid madu päästa ning proovisid teda pikkade mangokorjamiskääridega lükata, et ta ära roomaks. Mina tahtsin teda ära tappa. Kuid nemad palusid, et ei ei, las ta elab. Madu togides läks madu täpselt masina esiratta alla ning koheselt vajutasin gaasi :) Madu ära ei surnud, vajus vaid muru sisse. Sõitsin edasi ja tagasi ning keerasin esiratas. Lõpuks suri ta ära ka, pea tuli otsast. Mina olin rahul, teised ei rääkinud järgmise tunni jooksul midagi. Pärast shedis vaatasin madude tabelit. Tegu oli mürgise maoga.

5 comments:

JMC said...

mis siis maoga tegid
väike õhtune sööming ohtra alkohooliga :D

Priit F said...

mõrtsukas! aga küllap saate oma viisa, sest eestis ikka umbes 1,3-1,4 mln inimest alles, pole veel austraaliasse ränne toimunud või siis alanud.

Signe said...

Rets :D

Helge said...

said siis ennast välja elada ;)

Anonymous said...

madu on küll hirmus elukas, aga tema puhul ei tohiks kasutada sõna " tappa", vaid ´tahtsin teda ära rehitseda,

see esimene pidi 9 pattu juurde lisama, nii räägiti vähemalt vanasti, kui seda tõe pähe võtta.

kauneid elamusi!Silvi