Peale lahkumist Cairnsist võtsime suuna tagasi lõuna poole. Ega me selle päeva jooksul midagi väga korda ei jõudnudki saata. Esimeseks kohaks oli järjekordne kose külastus. Seekord siis nimeks Josephine. Jalutasime veel veidike ringi ning autosse naastes toksisime oma uhiuude GPS-ssi sisse uue sihtkoha Mena Creek. Seal asub üks kuulus park nimega Paronella. Austraalia mõistes on pargil märkimisväärne ajalugu. Nimelt oli Hispaaniast pärist Jose´l unistus. Ja unistuseks oli ehitada loss. Ning peale mõningat rändamist Austraalias leidis ta ka sobiva koha Mena Creeki kose lähedusse. Lossi ehitusega tehti algust 1930 aastal. Ning Jose loodud ja ehitatud park kujunes ümbruskonnas tähtsaks vabaaja veetmise paigaks. Nimelt oli siin ujumiskohad, kohvik, tenniseväljaks, kino, teater...ja mida iganes. Pargis on tohutult erinevaid taimi ja puid ning jõgi on kalu täis. Park on üle elanud mitmeid looduskatastroofe, üleujutusi kuid pargi praegused omanikud on näinud palju vaeva, ja teinud palju uurimustööd, et taastada see õhkkond mis siin võis valitseda 30ndatel aastatel. Käisime ise päeval omapead pargis ringi ning õhtul ühinesime giidiga kelleks oli pargi praegune omanik. Igatahes öises valguses nägi park veelgi huvitavam välja kui päevavalguses.
hommikul tegime pannkooke
Teekond viis Mission Beach´ile
Peale pargist lahkumist hoidsime ikka suunda lõuna poole. Mission Beachi silti nähes otsustas Siim sinna lihtsalt sisse keerata ning tegemist on tõeti väga ilusa rannaga. Palmipuud rannas, valge liiv, kuid ujuda kahjuks tohib vaid piiratud aladel kuhu on võrk ümber tõmmatud. Randa maandusid langevarjurid. Äkki läheme ka kunagi hüppama, aga otsustasime, et mitte selle reisimise perioodi ajal. Mission Beachil oli esialgne plaan vaid ujumas käia. Aga millegi pärast sai ühest tunnist 3 tundi. Loomulikult ei kasutanud ma ka seekord päiksekreemi, praegu seega pean toime tulema veidi valusate õlgade ja seljaga. Siimul vaid nina punane:D
Wallaman Falls
Õhtul jõudsime aga Wallaman Falls´i juurde. Tegemist on Austraalia kõige kõrgema kosega, kus vesi langeb alla 268 meetri kõrguselt. Ning vaade kosele ning orule on võimas. Võrreldes teiste koskedega võib eelmisi lihtsalt jugadeks pidada. See oli tõeline kosk. Võrdlust välja kannatab võibolla vaid Barron Falls, mida käisime enne Cairnsi jõudmist vaatamas. Ööbisime joa juures.
Koseni viis kõige järsem tee, mida me Austraalias sõitnud oleme. 8km ainult ülesmäge, pimekurv pimeda kurvi otsas, kitsas tee, lisaks palju auke... Lubatud kiirus 60-80kmh, aga meie sõitsime enamuse aja 30-40ga. Isegi meie kiirusega tundus see kohati ohtlik. Alla oleks hea olnud sõita, kui teaks, et keegi sulle vastu ei sõida. Park on vihma hooajal ilmselt suletud, kuna tee on väga ohtlik. Samas õnnestus näha ka väga ainulaadset vaatepilti. Kui me kose juurest tagasi sõitsime, hüppasid meile tee peale kaks kängurut - ema ja poeg. Jäid tee peale seisma ja vaatasid meile korra otsa. Seejärel hüppas poeg pea ees ema kukrusse ning ema hüppas tee pealt ära, poja jalad lehvisid kotist välja.
Hommikul alustasime sõitu Townswille poole, kus oli plaan saada kokku Triinu ja tema musiga:). Townswilles käisime mäe otsas linna vaadet vaatamas ning hiljem käisime Triinu ja Ronaldiga ujumas. Hetkel ööbime Ayr´is ning homne plaan näeb ette kohtumist Stinaga Bowenis.
Järgmiste kirjutamisteni!
hommikul tegime pannkookeTeekond viis Mission Beach´ile
Peale pargist lahkumist hoidsime ikka suunda lõuna poole. Mission Beachi silti nähes otsustas Siim sinna lihtsalt sisse keerata ning tegemist on tõeti väga ilusa rannaga. Palmipuud rannas, valge liiv, kuid ujuda kahjuks tohib vaid piiratud aladel kuhu on võrk ümber tõmmatud. Randa maandusid langevarjurid. Äkki läheme ka kunagi hüppama, aga otsustasime, et mitte selle reisimise perioodi ajal. Mission Beachil oli esialgne plaan vaid ujumas käia. Aga millegi pärast sai ühest tunnist 3 tundi. Loomulikult ei kasutanud ma ka seekord päiksekreemi, praegu seega pean toime tulema veidi valusate õlgade ja seljaga. Siimul vaid nina punane:D
Wallaman Falls
Õhtul jõudsime aga Wallaman Falls´i juurde. Tegemist on Austraalia kõige kõrgema kosega, kus vesi langeb alla 268 meetri kõrguselt. Ning vaade kosele ning orule on võimas. Võrreldes teiste koskedega võib eelmisi lihtsalt jugadeks pidada. See oli tõeline kosk. Võrdlust välja kannatab võibolla vaid Barron Falls, mida käisime enne Cairnsi jõudmist vaatamas. Ööbisime joa juures.
Koseni viis kõige järsem tee, mida me Austraalias sõitnud oleme. 8km ainult ülesmäge, pimekurv pimeda kurvi otsas, kitsas tee, lisaks palju auke... Lubatud kiirus 60-80kmh, aga meie sõitsime enamuse aja 30-40ga. Isegi meie kiirusega tundus see kohati ohtlik. Alla oleks hea olnud sõita, kui teaks, et keegi sulle vastu ei sõida. Park on vihma hooajal ilmselt suletud, kuna tee on väga ohtlik. Samas õnnestus näha ka väga ainulaadset vaatepilti. Kui me kose juurest tagasi sõitsime, hüppasid meile tee peale kaks kängurut - ema ja poeg. Jäid tee peale seisma ja vaatasid meile korra otsa. Seejärel hüppas poeg pea ees ema kukrusse ning ema hüppas tee pealt ära, poja jalad lehvisid kotist välja.Hommikul alustasime sõitu Townswille poole, kus oli plaan saada kokku Triinu ja tema musiga:). Townswilles käisime mäe otsas linna vaadet vaatamas ning hiljem käisime Triinu ja Ronaldiga ujumas. Hetkel ööbime Ayr´is ning homne plaan näeb ette kohtumist Stinaga Bowenis.
Järgmiste kirjutamisteni!
3 comments:
Teed paistavad olema kurvilised jah, oli siis palju antud teelõigul teisi liiklejaid?
Miks siis kaitsekreemi ei kasutanud? päiksepõletus on ohtlik
Silvi
oot-oot, algul oli jutt, et liiklus vasakpoolne , nüüd kirjutasid , et parempoolne, kas siis austraalias on erinevates piirkondades nii vasak- kui parempoolne liiklus?
Haruldased joad ja mis iganes vaatamisväärsused, supper!
Silvi
Õnneks palju liiklejaid ei olnud. Liiklus oli lihtsalt parempoolne, kuna tol teelõigul olid remonditööd ning üks sõidusuund oli suletud.
Algul pidime vaid korraks ujuma minema, kuid kuidagi jäime kauemaks ning sedasi see põlutus tuligi... Õnneks nahk on harjunud juba selle päiksega ning valu enam eriti pole, lihtsalt punane on.
Post a Comment