58 päeva ja 20 070km ning olemegi oma otsaga tagasi Darwinis! Nii kiirelt käibki ringi tegemine Austraalias.
Seega päevas läbisime keskmiselt 346km. Iga päev me autoga ei sõitnud. Kõige pikim ots ühes päevas oli veidi üle 1100km. Lääne-Austraalia ning suurema osa Lõuna-Austraaliast sõitsime täiega läbi. Lõunas polnud mitte midagi vaadata peale autotee, Lääne ranniku olime juba varem ära vaadanud. Tee peal kulus 2 rehvi, süütepool, kütusepump, konditsioneerigaas sai tühjaks, roolivõimu õli sai otsa.
Austraalias oleme olnud juba peaaegu ühe aasta. Kokku oleme läbinud oma autoga 30 000km ning vana autoga lisaks 10 000km. Praegu oleme tagasi Darwinis, kuhu plaanime jääda oma Austraalia reisi lõpuni.
Tom Price'st lahkudes oli meie esimeseks peatuspaigaks Broome. Seal linnas olime varem 2,5 kuud olnud. Ööbisime Last Resortis. Hostelis, kus olime poolteist kuud varem olnud. Kõik seal oli enam vähem samasugune nagu varem. Sama imelik koristaja passis baarileti ääres, sama remondimees jne... Broome jõudes oli tunne, nagu oleks tagasi kodus :) Sama tuttav niiske mereõhk. Õhtustamas käisime oma vanas heas Mäkis, hommikust sõime Cable Beachis. Seejärel panime aga kohe ajama edasi Darwini poole.
Õhtuks jõudsime Halls Creeki, kus töötas Broomest tuttav Marjus. Peatusime sealses hostelis, kus ta plaatimistöid teostab. Muljetasime ning hommikul suundusime edasi Darwini suunas.
Tee Darwinisse oli palju rohelisem kui viimati mai kuus seda nägime. Varem oli näha vaid punast liiva ning kuivanud puid. Seekord oli igal pool muru roheline, puudel lehed... Vett oli vahepeal päris palju. Õnneks teed kuskil tol hetkel üleujutatud polnud. Vahepeal oli tunne nagu sõidaks kahe järve vahel, sest mõlemal pool teed olid üleujutused. Korralikku vihma saime vaid korra tunda, kuigi äikesepilvi nägime päris palju. Õhtul oleksime peaaegu ka känguru alla ajanud, alla poole meetri jäi puudu. Känguru otsustas meie õnneks vastassuunas vahetult enne autot seisma jääda. Tavaliselt nad nii targad ei ole ning jooksevad kasvõi uksest sisse. Hiljem nägime esimest korda Austraalias ka elusat metssiga. Kui varasemalt olime vaid kõhnu lehmasid tee ääres näinud, siis nüüd olid lehmad end värskest heinast kõik paksuks söönud. Esimesel korral Darwinisse sõites tundusid tee peale jäävad mäed päris suurtena. Ida rannikult värskelt tulnutena need mäed enam nii suured ei tundunud...
Ööbisime 400km enne Darwinit tee ääres ning hommikul sõitsime linna välja. Nüüd me siin siis olemegi. Plaan eluase ning töö leida. Ilm on vihmane ja niiske. Ootasime hullemat niiskust, sest vihmahooaja niiskusest oleme kuulnud päris palju jutte, et kui hull siin sel ajal olla on.
Austraalias oleme olnud juba peaaegu ühe aasta. Kokku oleme läbinud oma autoga 30 000km ning vana autoga lisaks 10 000km. Praegu oleme tagasi Darwinis, kuhu plaanime jääda oma Austraalia reisi lõpuni.
Tom Price'st lahkudes oli meie esimeseks peatuspaigaks Broome. Seal linnas olime varem 2,5 kuud olnud. Ööbisime Last Resortis. Hostelis, kus olime poolteist kuud varem olnud. Kõik seal oli enam vähem samasugune nagu varem. Sama imelik koristaja passis baarileti ääres, sama remondimees jne... Broome jõudes oli tunne, nagu oleks tagasi kodus :) Sama tuttav niiske mereõhk. Õhtustamas käisime oma vanas heas Mäkis, hommikust sõime Cable Beachis. Seejärel panime aga kohe ajama edasi Darwini poole.Õhtuks jõudsime Halls Creeki, kus töötas Broomest tuttav Marjus. Peatusime sealses hostelis, kus ta plaatimistöid teostab. Muljetasime ning hommikul suundusime edasi Darwini suunas.
Tee Darwinisse oli palju rohelisem kui viimati mai kuus seda nägime. Varem oli näha vaid punast liiva ning kuivanud puid. Seekord oli igal pool muru roheline, puudel lehed... Vett oli vahepeal päris palju. Õnneks teed kuskil tol hetkel üleujutatud polnud. Vahepeal oli tunne nagu sõidaks kahe järve vahel, sest mõlemal pool teed olid üleujutused. Korralikku vihma saime vaid korra tunda, kuigi äikesepilvi nägime päris palju. Õhtul oleksime peaaegu ka känguru alla ajanud, alla poole meetri jäi puudu. Känguru otsustas meie õnneks vastassuunas vahetult enne autot seisma jääda. Tavaliselt nad nii targad ei ole ning jooksevad kasvõi uksest sisse. Hiljem nägime esimest korda Austraalias ka elusat metssiga. Kui varasemalt olime vaid kõhnu lehmasid tee ääres näinud, siis nüüd olid lehmad end värskest heinast kõik paksuks söönud. Esimesel korral Darwinisse sõites tundusid tee peale jäävad mäed päris suurtena. Ida rannikult värskelt tulnutena need mäed enam nii suured ei tundunud...
Ööbisime 400km enne Darwinit tee ääres ning hommikul sõitsime linna välja. Nüüd me siin siis olemegi. Plaan eluase ning töö leida. Ilm on vihmane ja niiske. Ootasime hullemat niiskust, sest vihmahooaja niiskusest oleme kuulnud päris palju jutte, et kui hull siin sel ajal olla on.
2 comments:
Nii ruttu saigi austraalia avastatud, tore neh,et ilusti kõik ilma viperusteta laabus.
Aga meil, oi, kui maaliline, täna hommikul näitas kraadiklaas -23kraadi, mets on kui kunstiteos raskelt härmas. Supper!
Esimene komm. oli minu, unustasin nime.
Silvi
Post a Comment