Peale Esperance võtsime suuna põhja poole. Perthi lähedal Gingin'is saime kokku Heleni koolikaaslase Rainiga, kes on suht värkse Austraalia elanik. Sai kõvasti muljetatud. Seejärel otsustasime sõita edasi Carnarvoni poole, kus me eelmine aasta veebruaris töötasime kohalikus farmis. Käisime vaatamas banaanipuid, mida Siim, Timmo ja Andres istutasid. Päris suureks olid teised juba kasvanud. Õhtul saime kokku Darwini farmist tuttava eestlase Johniga, kes ka siin mangosid korjab. Jällegi muljetasime.
Meie istutatud banaanipuudTom Price
Küll me olime ikka head kuulnud Timmo ja Andrese käest Tom Price kohta - palju tööd ja suured palgad. Sellepärast me siia linna ka tulime. Õnneks jääb see linn täpselt Darwinile tee peale. Plaan oli siin linnas veidi tööd vaadata. Ütleme nii, et tööd justkui on aga elukohta mitte. Õigemini normaalse hinnaga elukohta pole. Kahjuks Timmo ja Andrese kombel telgis elada mitu kuud pole siin hetkel võimalik. Kuna hetkel on suvi ja temperatuurid ulatuvad 40 kraadini iga päev. Öösel on 26-29 kraadi. Ja lisaks ähvardavad äikesetormid. Hetkel oleme kõige odavamas konditsioneeriga toas kohalikus karavanpargis. Mille eest tuleb nädalas välja käia 490 dollarit, st kuus oleks summa pea 20 000 EEK. See on meie jaoks liiga suur summa. Siin saaks karavani ka elama tulla, kuid kõik on täis ja ootejärjekord on 15 inimest. Kaevandusse me hetkel tööle ei saaks, kuna kiirem töö hakkab pihta alles veebruaris. Ja meie avatluste menetlemine võtab ilmselt kuu aega aega. Kohalikku supermarketisse Coles'i justkui saaks, kui meil viisapikendus oleks olemas. Seda aga meil veel ei ole. Majutust Coles ka ei pakuks hetkel, kuna kohad on täis. Kohalik kohvik, mis on alati töötajaid otsinud, on üldse kinni pandud, kuna töötajaid pole olnud :) Seega, Darwin siit me ilmselt tuleme! :) Kui just midagi tõesti veel ette ei jää...
Elamisega on siin kehv probleem sellepärast, et maa kuulub siin aborigeenidele ja ehitada midagi juurde suht raske. Linn ise on kaevanduslinn. Peamiselt kaevandatakse siit rauamaaki.
Preili Liin valis kergema vastupanu ning ujus samal ajal kui mina ronisin mööda kaljuseina...
Varustus tuli ju kuivana hoida, sh ka kaamera
Siit me enam edasi ei läinud, kuna alla tuli hüpata :)
Alla...
... ja üles. Ämbliknaine Helen
Küll me olime ikka head kuulnud Timmo ja Andrese käest Tom Price kohta - palju tööd ja suured palgad. Sellepärast me siia linna ka tulime. Õnneks jääb see linn täpselt Darwinile tee peale. Plaan oli siin linnas veidi tööd vaadata. Ütleme nii, et tööd justkui on aga elukohta mitte. Õigemini normaalse hinnaga elukohta pole. Kahjuks Timmo ja Andrese kombel telgis elada mitu kuud pole siin hetkel võimalik. Kuna hetkel on suvi ja temperatuurid ulatuvad 40 kraadini iga päev. Öösel on 26-29 kraadi. Ja lisaks ähvardavad äikesetormid. Hetkel oleme kõige odavamas konditsioneeriga toas kohalikus karavanpargis. Mille eest tuleb nädalas välja käia 490 dollarit, st kuus oleks summa pea 20 000 EEK. See on meie jaoks liiga suur summa. Siin saaks karavani ka elama tulla, kuid kõik on täis ja ootejärjekord on 15 inimest. Kaevandusse me hetkel tööle ei saaks, kuna kiirem töö hakkab pihta alles veebruaris. Ja meie avatluste menetlemine võtab ilmselt kuu aega aega. Kohalikku supermarketisse Coles'i justkui saaks, kui meil viisapikendus oleks olemas. Seda aga meil veel ei ole. Majutust Coles ka ei pakuks hetkel, kuna kohad on täis. Kohalik kohvik, mis on alati töötajaid otsinud, on üldse kinni pandud, kuna töötajaid pole olnud :) Seega, Darwin siit me ilmselt tuleme! :) Kui just midagi tõesti veel ette ei jää...
Elamisega on siin kehv probleem sellepärast, et maa kuulub siin aborigeenidele ja ehitada midagi juurde suht raske. Linn ise on kaevanduslinn. Peamiselt kaevandatakse siit rauamaaki.
Karijini rahvuspark
Tegemist on rahvuspargiga, millest pole Austraalias reisides väga kuulda olnud. Kui me oma esimese ringiga siin kandis olime, siis põrutasime siit lihtsalt mööda. Nüüd teadsime seda parki tänu Timmo ja Andresele, kes siin kandis töötasid. Tegelikult on tegemist siiski ühe huvitavaima rahvuspargiga, mida seni külastanud oleme (oleme ju ringi peale teinud ja enamus kohti ära näinud). Milles siis peitub Karijini võlu? Rahvuspark koondab enda alla päris mitmed maalõhed, kus peaaegu igal pool sees on olemas matkarajad. Rajad on erinevatele raskusasmetele. Alates lihtsatest jalutuskäikudest kuni tõelise turnimiseni koskede all. Erinevalt teistest rahvusparkidest saab siin rohkem ise kõike läbi teha. Kui mujal rahvusparkides on alati olnud konkreetne rada, mida mööda sa käid. Siis siin on üldjoontes antud raja suund ning leia ise oma tee raja lõppu. Ja see teebki asja huvitavaks. Vahepeal pead oleme sunnitud ronima mööda järsku kaljuseina, vahepeal on veest läbi ujumine möödapääsmatu, vahepeal pead köiest või redelist alla/üles ronima jne. Selles rahvuspargis võid kindel olla, et saad märjaks. Kahjuks igale poole ühe päevaga ei jõua. Lisaks 40 kraadine kuumus kurnab täitsa läbi. Aga tegime kaks huvitavat rada ära. Kõige raskemale rajale me ei läinud, sest seal ootas meid ees 5m kõrguselt vette hüppamine. Üles tagasi pääsemine paistis suht raske. Pidi kose alt läbi minema, kuid sealsed kivid paistsid väga libedad olevat. Nii, et meie raskusasme laeks jäi nr 5 (võimalikust kuuest).
Preili Liin valis kergema vastupanu ning ujus samal ajal kui mina ronisin mööda kaljuseina...
Varustus tuli ju kuivana hoida, sh ka kaamera
Siit me enam edasi ei läinud, kuna alla tuli hüpata :)
Alla...
... ja üles. Ämbliknaine Helen
Pealtvaade. Kuni 100m sügavused maalõhed
Aasta kokkuvõte. Meie TOP6
Oleme reisinud ja näinud päris mitmeid erinevaid parke ja vaatamisväärsusi. Siinkohal tooksime ära, mis meile enim on muljet jätnud. Pargid pole järjestuses, kuna igal paigal on oma eripära. Peaks mainima, et enamikku huvitavatesse kohtadesse pääseb vaid kruusateed pidi ning parimad kohad meie jaoks on olnud metsikus Lääne ja Kesk Austraalias. Ida pool on kõik rahvuspargid väga organiseertud ja täpselt ette antud kuhu sa pead minema ja astuma.
Bungle-bungle - Tegemist on Lääne Austraalias Kimberly ligidal oleva rahvuspargiga, mille eripäraks on kuhja kujulised mäed. Sinna viib seni kõige raskem tee, mida läbinud oleme.
Windjana Gorge - Asub Lääne Austraalias Kimberlys. Tegemist on maalõhega, kus näeb kindlasti vabas looduses palju krokodille.
Tunnel Creek - Asub Lääne Austraalias Kimberlys. Tegemist on kalju sees oleva 800m tunneliga, kus pead taskulampidega käima ning samuti läbima veetakistusi.
Karijini - Sellest võid ülevalt lugeda
Uluru - Austraalia südamel on lihtsalt eriline aura. Neile, kes sellest ei tea. Siis tegemist on suure kiviga Austraalia keskel.
Whitsunday saared - Asub idarannikul Queenslandis. Maailma kõige valgema liivaga rannad.
Tavalistest turistiparkidest on meile meeldinud Pinnaclese kõrb (läänes), suured puud Gigant Valley (läänes), osad kosekesed Queenslandis ning Great Ocean Drive Victoria osariigis. Tasmaaniasse kahjuks pole veel jõudnud. Meile tundub, et osad rahvuspargid on üle reklaamitud ning ise külastades pole seda leidnud, mida oleme oodanud.
Oleme reisinud ja näinud päris mitmeid erinevaid parke ja vaatamisväärsusi. Siinkohal tooksime ära, mis meile enim on muljet jätnud. Pargid pole järjestuses, kuna igal paigal on oma eripära. Peaks mainima, et enamikku huvitavatesse kohtadesse pääseb vaid kruusateed pidi ning parimad kohad meie jaoks on olnud metsikus Lääne ja Kesk Austraalias. Ida pool on kõik rahvuspargid väga organiseertud ja täpselt ette antud kuhu sa pead minema ja astuma.
Bungle-bungle - Tegemist on Lääne Austraalias Kimberly ligidal oleva rahvuspargiga, mille eripäraks on kuhja kujulised mäed. Sinna viib seni kõige raskem tee, mida läbinud oleme.
Windjana Gorge - Asub Lääne Austraalias Kimberlys. Tegemist on maalõhega, kus näeb kindlasti vabas looduses palju krokodille.
Tunnel Creek - Asub Lääne Austraalias Kimberlys. Tegemist on kalju sees oleva 800m tunneliga, kus pead taskulampidega käima ning samuti läbima veetakistusi.
Karijini - Sellest võid ülevalt lugeda
Uluru - Austraalia südamel on lihtsalt eriline aura. Neile, kes sellest ei tea. Siis tegemist on suure kiviga Austraalia keskel.
Whitsunday saared - Asub idarannikul Queenslandis. Maailma kõige valgema liivaga rannad.
Tavalistest turistiparkidest on meile meeldinud Pinnaclese kõrb (läänes), suured puud Gigant Valley (läänes), osad kosekesed Queenslandis ning Great Ocean Drive Victoria osariigis. Tasmaaniasse kahjuks pole veel jõudnud. Meile tundub, et osad rahvuspargid on üle reklaamitud ning ise külastades pole seda leidnud, mida oleme oodanud.
6 comments:
Päris head pildid :D Tundus päris ekstreemne üritus olevat.
Oligi suht ekstreemne, aga kõige raskema raja peale me ei läinudki ja selleks oleks pidanud fotoka maha jätma. Kui tahaks kõiki radu seal läbi käia oleksime pidanud rohkem aega ja päevi varuma.
Kas te ei karda, et viisapikendust ei saagi väga ruttu? Mõnikord pidi see ligi aasta aega võtma.
Working Holiday viisa puhul saab vastuse väga kiiresti. Need kes taotlevad muid viisasid, nemad võivad kaua oodata. Üks siinne tuttav ootab juba aasta oma sponsorship viisa vastust. Meie WH viisaga pole ühtegi juhust olnud, kus vastus oleks üle kuu aja olnud. Osad on viisa paari kolme päevaga kätte saanud. Meie peame ootama ilmselt kauem, sest oli pikk pühade periood ning palju avaldusi neil läbi vaadata...
hetkel saime bridging viisa, st meil on õigus riigis olla senikaua kuniks nad viisavastuse annavad. kui vastus peaks olema negatiivne, siis on meil 1 kuu aega riigist lahkumiseks. hetkel kehtib 1 aasta viisa 22jaanuarini.
kas poleks kavalam endale muretseda mõni autokaravan või haagissuvila siis ju oleks kogu aeg katus peakohal
kas sa tead palju need maksavad:d ja pealegi siin ei tohi peatuda nii või teisiti mujal kui ette antud kohtades st nt karavanpargis mis maksab samamoodi... tasuta puhkealasid kus võid viibida teve öö leidub vaid põhjarannikul, allpool mõni üksik. muidugi on alati võimalus peatuda seal kus tahad ja hiljem trahve saada:)teine teema tekkib kohe voolu saamisega:)
Post a Comment