Hüvasti tsivilisatsioon!

Nüüdsest elame me taas Acacia Hillsi farmis. Me asume vaid 70km kaugusel Darwinist, kuid siiski pole meil telefoni ega internetilevi. Seega pole me enam nii kättesaadavad.

Kolmapäev oli Siimu viimane tööpäev. Peeti ühine lõuna ning päeva lõpus sai Siim paar kingitust ning ülemuse joonistatud kaardi. 7 kuud järjest, 6 päeva nädalas on Siim rattaga sõitnud. Sellest ka selline kaart. Tööpäeva lõpus tänati ning anti mõista, et võib iga kell tööle tagasi tulla. Austraalia jääb meile varuvariandiks tulevikus. Kui mujal ei õnnestu, siis saame siia firma sponsorviisaga tagasi tulla.

Purjetamas

Reedel käisime Heleni sünnipäevaga seoses Darwini ümbrsuses paadikruiisil. Nägime Darwinit lõpuks veidi teise nurga alt.

Krokodillilõks, kuid kedagi sees polnud. Et krokodillid päris kesklinna ei roniks, püütakse linna ümbrusest aastas kinni umbes 300 krokodilli.

Mangroovid. Siin kandis on populaarne kallastel just selline tihe padrik. Tõusude ja mõõndade ajal on puud, kas vees või siis täiesti kuival. Mangroovid kaitsevad maad nt tsunaamide eest.

Darwini lahes on 2 sõjalaeva ning üks pisike allveelaev.

Meid tõstetakse üles, et saaks sadamasse sisse sõita. Ookeanis on mõõn ning sadama veetase peab kõrgem olema.

Toiduvaras
Kui uuele majakaaslasele sai nädala eest öeldud, et see pole sinu toit, siis ta vabandas. Järgmisel päeval oli siiski meie banaan kadunud. Päeval, mil ta lõpuks poodi läks, tõi ta MEILE vaevatasuks 2 pakki müsli-pähklibatoone. Tore käik tema poolt, kui ta poleks ise kõike ära söönud!!! Rohkem ta midagi varastanud pole, kuid me pole tegelikult poes ka enam käinud, kuna tahame farmi mineku tõttu külmiku tühjaks süüa.

Politsei
Viimane õhtu Darwinis möödus meeldejäädavalt. Saime kokku äsja Austraaliasse saabunud Eesti paarikesega. Pargis juttu rääkides nägime pidevalt üht kahtlast tüüpi, kes käis käed laiali ringi ning tundus olevat tugeva narkolaksu all. Õhtu edenedes kuulsime, kuidas üks naine jookseb karjudes meie poole, too mees ajas teda taga. Kui tüdruk meie varju maha istus, kõndis narkar teise suunda kivistunud pilguga edasi. Tuli välja, et mees oli tüdrukut enda naiseks pidanud, teda käest haaranud ja näkku virutanud. Kutsusime politsei ning pidime vähemalt 30 minutit ootama, enne kui keegi siia kohale jõudis. Seejärel tüüp arreteeriti ning pärast pidi Siim politseijaoskonnas üle poole tunni tunnistusi jagama.
Politsei uimerdamine oli paras üllatus meie jaoks. Nende jaoskond asus meist paarisaja meetri kaugusel, kuid siiski kulus pool tundi selleks, et keegi parki tüüpi otsima tuleks. Uutele eestlastele algas Austraalia seiklus muidugi meeldejäävalt.