L6una-Austraalias

Nüüdseks on blogikirjutamisele esimene vaheaeg tulnud..aga kohe kõigest lähemalt

3.02.2009 alustasime sõitu lõuna poole. Päeval ajasime veel viimased toimtused Perthis korda. Tee Margaret Riverisse kulges ikka pigem turistiteid kasutades, et näha loodust ja muud huvitavat. Sõitsime läbi mitmest linnast ning käisime Preston beachi rannas ujumas. Meeletud lained, mis pole Perthi rannas nähtuga mitte võrreldavadki. Veel käime Cape Naturaliste neemel kust avanes vaade ookeanile, ning seal on võimalik vaalasid vaadelda. Kahjuks jõudsime me sinna aga liiga hämaras ja päike just loojus.

Maastik

Kuna hetkel on siin suvi siis, ümbrus on väga väga kuiv. Tuleoht on meeletult suur. Iga väiksemgi hooletus võib suure häda tekitada. Tulekahjude jälgi on pea igast metsast näha. Seni sõidetud maastik on olnud väga mitmekülgne. pikad rannaribad, põõsastikud, põlismetsad, suured põllud, mäed... siin on tõesti kõike.

Kängurud

Kindlasti teid huvitab kas me juba mõnda Kängurukest ka näinud oleme. Nüüd saame vastata jah. Nägime tee ääres tervet karja. Aga õhtul sõites kohtab märksa rohkem pisikesi jänkusid kes kipuvad ootamatult teele hüppama.

Margaret River

Õhtul jõudsimegi Margaret Riverisse mis on Lääne-Austraalia veini osariigi keskus. Tõesti erinevaid istandusi on siin nii paremat kui vasakut kätt. Kuna saabusime suht pimedas, siis ööbimiskohta polnud meil kuskit võtta, ööbisime kuskil pisikesel kõrvalteel Margaret Riveri külje all. Me Siimuga otsustasime magada autos. Linn ise on pisike ja selline kodune. Käisime läbi tööbürood, infopunktid.. ja selgus, et oleme liiga vara tulnud viinamarju korjama. Hooaeg on sellel aastal kõvasti hilinenud. Kõik ütlevad justkui ühest suust 2-3 nädala pärast on tööd, kõik sõltub ilmast. Võtsime suuna edasi

Nannup
Linna nimi tähendab kohta kus puhatakse. Ja tõesti see on koht inimesele kes tahab rahu ja vaikust. Väga retro, meenutab veidi sarja väike maja preerias. Vaid mõni pood, tankla, infopunkt ning hotell:) Elu linnas jääb seisma täpselt kell viis. Me jõudisme napilt enne viit tanklasse oma täiesti tühja bensiinipaagiga. Meil oli õnne. Linn ise paikneb Blackwoodi Billabongis, ehk siis Blackwoodi jõe orus, mis veeperioodi ajal täitub peilgeni veega. Leidime siit jõe äärest ühe puu kuhu on märgitud erinevate aastate veetase. Otsustasime ööbida sealsamas jõekaldal asuvas pargis.

Bridgestown
Võtsime suuna veel veidi lõunapoole. Traditsiooniliselt uurisime infopunkte, tööbüroosid ning seejäral otsustasime nautida kohaliku siidri võlusid. Cidery- kohalik siidrivalmistaja kes reklaamib end maailma parima siidri tootja. Nende slogan kõlab ka vastavalt life is short- drink the best (ehk siis elu on lühike- joo parimat). Siidrid olid tõesti suurepärased ning tasuta mekkimine päikselisel päeval oli väga teretulnud.

Manjimup
Veidi suurem linn kui eelmised, kuna meil on töö leidmisega juba suht kriitiline seis oleme ka ettejuhtuvatesse farmidesse sisse hüpanud ja küsinud kas on ehk tööd pakkuda. Selles linnas saime esimest korda infopunktist ka mingi tulemuse. Kaks A4 lehte telefoni nr kuhu helistada. Kahjuks oli tulemus keisine. Ka õuna-pirni piirkonnas hooaeg hilineb nii 2-3 nädalat. Otsisime endale seekord karavanipargis väikse maja ööbimiseks, et istuda rahulikult maha mõtteid koguda ja otsustada kas minna ehk tagasi põhja suunas....