Kuradi kuulikesed!

Peale vähe magatud ööd teatud põhjustel, algas meie reis rohelise mandri punasesse südamesse. Ärkasime kell kuus, külastasime toidupoodi ning kella kaheksaks olime juba alustanud maantee mõõtmisega. Kõik nagu plaanitud! Esimene tõsine peatus saigi meil olema peale 400 km Matarankal. Ega vahvad turistid ju kaarte ja infot palju ei uuri ja harrastavad ikka viitade järgi sõita. Seega keerasime esimesest teeotsast sisse, mis näitas rashvusparki. Bitter Springs oli koht kuhu jõudsime ja elamus oli tõesti mõru. Enda arvates olime muidugi sattunud soojavee basseini, kus peaks vesi olema soe ja ümbrus ilus. Ja vesi oligi soe, kuid ümrus oli laokil ja koristamata ning vesi oli roiskunud lõhnaga. Vot selline kena koht. Siim oli jumala kindel, et see ongi see koht kuhu tahtsime välja jõuda. Veidi pettunult jalutasime tagasi autosse ning jätkasime sõitu. Mõned kilomeetrid edasi leidsime õige teeviida ning peagi olimegi õiges soojavee basseinis. Võrreldes eelmisega oli see puhas ilus ja hoolitsetud. Tee basseini juurde kulges läbi tiheda metsa Austraalia mõistes. Ning oi oi kui palju nahkhiiri, siinse nimega lendavad rebased:). Vedelesime soojas vees mõnusalt paar tundi ning reis võis rahulikult jätkuda. See vahepeatus ajas vähemalt une pealt ära, mis tänu vähesele magamisele eelmisel ööl silma tagasi tahtis kippuda.


Öö veetsime Daly Watersis telkides. Seal asub Põhja territooriumi vanim pubi mis on asutatud aastal 1930. Pubi on eriline oma ainulaadse kujunduse poolest. Nimelt jätavad reisijad sinna oma isiklikke asju ning need kaunistavadki pubi seinu ja kõike muud. Nt eesti kroonid täiesti rippusid rahaseinal. Aga kõige suurem üllatus oli leida esimese asjana pubisse sattudes oma farmi töökaaslase Matthiase saksakeelne üliõpilaspilet. See kaunistas kenasti baari letti.

Hommik, esmaspäev.
Eesmärgiks oli jõuda Alice imedemaale välja. (etteruttavalt võin öelda, jõudsime). Sõitsime täna palju palju. Üle 900 km. Peatuspaigaks sai selline kena koht nimega Devils Marbles.(Kuradi kuulikese, saatana kuulikesed või kes kuidas soovib tõlkida). Tegemist selliste vahvate ümmarguste kivikestega, mis on üksteise otsas. Proovisin mõnda kivi alla ka veeretad;).
Aga tegelikult on need ümmargused kivid omavahel ühedatud ja lihtsalt loodus jõud on ajajooksul kividele sellise toreda vormi andnud.


Väikese vahepeatuse tegime ka 17 km eemal asuvas Ufo keskuses. Selles kandis meeldib ufodel end üpris tihti näidata. Ning keskusesse, mis tegelikult on rohkem nagu roadhouse (bensiinijaam-pood-söögikoht), on ülesse riputatud palju palju artikleid ufodest ja sellega seonduvast. Kel aega, viitsimust ja huvi võib seal ilmselt tunde veeta. Meil aga huvi nii suur ei olnud seega teekond Alice´sse pidi jätkuma.


Hetkel vedeleme hotellitoas ja ootame homset päeva, et hommikul alustada sõitu Uluru poole.
Ja nendest seikustest veidi hiljem.