Mar 24, 2010

Austraalia süsteem

Mõned nädalad tagasi kirjutasime sellest, kuidas me politsei korraldatatud varastatud asjade oksjonil käisime ning endale 2 jalgratast ostsime. See tekitas teis hämmastust, et miks selline oksjon üldse toimub.
Täna jagasime ise ära, kuidas see süsteem tegelikult toimub. Lähed oksjonile ning ostad odava raha eest kalli asja. Oled õnnelik, et sellise ostu tegid. Naudid paar nädalat ning seejärel varastatakse see ost sinult ära. Täna öösel varastati Heleni ratas ära. Ei imesta, kui see ratas järgmisel oksjonil uuesti müügis on.

Rattaid hoidsime me maja hoovis värava taga. Hoovi sisse ei näe, sest seda piirab kõrge kiviaed. Varem kui Siim laenatud rattaga tööl käis, siis tassis ta ratta alati teisele korrusele verandale. Maja omanik ütles, et pole mõtet sinna tassida, sest siit hoovist ei varasta keegi. Meil ju siin veel 2 koera ka valvamas. Paar nädalat hoidsimegi rattaid hoovis, omanik hoidis enda ratast ka. Täna siis üks ratas kolmest varastati ära. Keegi oli väikse vana rondi tõukeratta sissesõiduteele jätnud. Ju siis tegi väikest rataste vahetust, või lihtsalt mõnitas meid. Ja need koerad... Nad on parjad ludrid. Juba siis kui esimest korda neid meile tutvustati, hüppas ja kargas üks koertest meie ümber nagu vana sõber. Teine koer ei viitsinud meist välja tehagi. Head valvekoerad ikka... Edaspidi hoiame igatahes teist ratast edasi teise korruse verandal ning seekord paneme lukku ka.
Ratast kätte saada me küll ei looda, kuigi maja omanik helistas politseisse. Ilmselt mingi aborigeen varastas selle. Kui ta isegi kätte saadakse, on ratas ammu maha müüdud ning temaga ei tehta midagi. Antakse vaid abirahasid selle eest, et valge inimene tema maa endale võttis ning seejärel saab abo taas alko poodi minna... Elu on lill!

2 comments:

Cribu said...

teie ratast on kodumaal nähtud :D http://www.tartupostimees.ee/?id=240944

JMC said...

päris hea