Bali ringreis

Peale 3-4 päevast passimist, saabusid 2. detsembri õhtul Balile Urmas ja Katrin. Järgmisel päeval rentisime kamba peale nädalaks auto ning põrutasime linnast välja. Linn otsa nagu ei saanudki, igal pool oli tihe asustus.

Tanah Lot tempel

Veidi teistsugusem tempel, mida me oma reisi ajal külastasime. Lõpuks olid meil kõik templid ühesugused ning igasugune pildistamise ja külastamise huvi kadus ära. Sedasi pidi juhtuma igal pool Aasias.

Kalade spaa

Balil pakutakse päris paljudes kohtades võimalust kogeda kalade massaazi. Pistad jalad akvaariumisse ning väiksed kalad tulevad surnud naharakke sööma. Algul on kõdi, kuid hiljem harjub ära.

Ahvid

Päris mitmes kohas õnnestus meil ahve näha, kes olid mõne pühapaiga (templi) vallutanud. Pealt näha on nad täiesti ohutud, kuid tegelikult näitavad nad ikka hambaid ka. Kui annad väiksemale ahvile banaani ning suurem ahv seda näeb, siis hüppab ta kohe väiksemale kallale. Ahvid on päris targad ka, teavad täpselt, kus inimestel toit olla võib. Neil polnud probleem selga hüpata ning käsi pükste taskusse panna.

Kosed

Balil tahetakse iga tühise atraktsiooni vaatamise eest turistidelt mingisugune summa välja meelitada. Nii oli nt Sing Sing kose juures. Giid pakkus end kaasa ning hinna pärimise peale öeldi, et südametunnistuse järgi. Hiljem kui ringkäik läbi sai ning tasumiseks läks taheti aga viis korda rohkem raha saada, kui me neile pakkusime. Sellises olukorras tuleb neile tuimalt väike summa pihku anda ning ära minna. Koseni viis mägine tee, kus tuli päris palju ronida. Ilma giidita poleks suuremat koske tegelikult üles leidnudki. Teine pilt on aga teisest kose külastusest.


Vulkaan
Nüüd me tegime ikka ajalugu ka. Nimelt ronisime 1800m kõrguse vulkaani otsa, et vaid kraatrit näha. Tee vulkaani jalamile kulges mööda mägesid, üles ja alla. Saime sõita pilvepiiril. Vaata pilti, see ei ole toss vaid pilveke. Igatahes meie vulkaani otsa ronimise alguspunkti jõudes otsisime endale giidi. Nelja tunnine rännak võis alata. Ronisime ligi 800m kõrgemale. Vulkaan, mille kraatrisse me piilusime, kannab nime Mt Batur, ning tegemist on tegelikult aktiivse vulkaaniga, mis viimati näitdas oma võimu aastal 2000. Ettekujutus kraatrist oli ikka hoopis teine. Tegelikult kasvab kraatri seintel ikka mingisugune taimestik. Ettekujutus oli, et kõik on must ja põlenud. Kraatri seintest pressib välja kuuma auru. Seal üleval olevat ka koht, kus saab kivi peal muna praadida. Aur kütab kivid alt poolt kuumaks. Kuid olime kõik liiga väsinud, et veel pool tundi edasi ronida selle küpsetamiskohani.


Sukeldumine

Kui Balile tulla, siis tuleb veesporti ka harrastada. Käisime sukeldumas ja snorgeldamas. Käisime laevavrakki vaatamas. Ilm küll kehv, kuid vraki nägime ära ning hästi hästi palju kalu ka. Sukeldumist tegid Helen ja Urmas kahekesi. Siimule ei pakkunud sukeldumine huvi, kuna Austraalias sai juba käidud.

Elevandid

Õnnestus külasta ka elevantide parki. Nägime väikest showd ning kes tahtis, sai ka elevandisafari võtta.

Kilpkonnad
Ühe tuuri käigus külastasime kilpkonnade saart. Kilpkonni sai ka ise katsuda. Lisaks sai sülle võtta veel suurt iguaani, madu, kotkast. Reisi käigus viidi meid taas kord snorgeldama, kuid turismipiirkonnas oli snorgeldamise koht küll täiesti jama. Nägime veidi kalu ning vetikaid. Jama.

Majutus

Võib leida seinast seina majutust. Kuna pole turismihooaeg, võib leida päris häid kohti väga odava hinna eest. Kuid samas pole kõik kohad hindu alla lasknud. Mida rohkem maksad, seda uhkema elamise saad. Enamus kohtades on alati probleem vannitoa ja WC-ga. Ei ole sooja vett, kehv vee surve, väsinud väljanägemine... Et potile vett peale lasta, pead WC nurgas olevat kopsikut kasutama jne. Vahepeal õnnestus päris korralikes mereäärsetes hotellides ööbida. Pilt ühes söögikohas asuvast WCst.

Söömine

Väljas söömisega võib iga toiduga alt minna. Kõige lihtsam toit omlett serveeriti meile nt pool toorena. Selliseid kehvi näiteid on meil liiga palju. Enamus kohtades on portsjonid väga väiksed, kuid samas mõni koht suudab ka meeldivalt üllatada. Toidu maitsel häda ei ole, leiab midagi igale maitsele. Pigem võib mõnes kohas probleeme valmistada see, et puudub inglise keelne menüü. Lisaks ei räägi enamus teenindajaid väljas pool keskust sõnagi inglise keelt. Kuna on madal hooaeg, siis paljudes kohtades puudusid elementaarsed toiduained ning sageli pidime hoopis mõne muu toidu valima.


Liiklus

Bali liiklust iseloomustab meeletult palju rollereid. Reeglitest väga kinni ei peeta. Punase tulega pannakse vabalt läbi. Tee peal möödutakse sinust mõlemalt poolt. Tihti on olukordi, kus kahe realine tee on muudetud nelja realiseks. Teed on siin väga kitsad ja käänulised. Samas tundub, et liiklus toimib. Suuri ummikuid ja passimisi pole. Tempo on väga aeglane. Kui keegi sinust mööduda tahab, siis lastakse märguandeks signaali, sest peeglitesse ei jõua siin keegi vaadata, kuna liiklus on nii tihe. Linnast väljas liigud 50-60ga. Linnas sees liigud aga poole aeglasemalt. Turistidele teeb liiklemise keeruliseks teeviitade vähesus. Kui mõne sildi leiadki, siis enamasti on see võssa kasvanud ning silt jääb loetamatuks. Autojuhtideks olid meil Siim ja Urmas. Pealt näha on liiklus suhteliselt hull, kuid tegelikult harjub sõitmisega ruttu ära.

Kohalik elu

Bali peaks olema üks maailma ihaldatumaid sihtpunkte, kuhu kõik unistavad tulla. Enne Balile tulekut oli ettekujutus ka pisikesest paradiisisaarest. Palmid, rand, soe vesi. Kaunis ja puhas ümbrus. Sellist Balit näeb vaid kuurortis istudes, tegelik elu on hoopis teine. Saabudes saime täieliku kultuurishoki. Rämps igal pool vedelemas. Hügieenist ei teata vist midagi. Siin on usk väga tähtsal kohal. Enamus on hindud, ning piskiesi altareid ja pühamuid on terve saareke täis. Korrapäraselt iga päev toimuvad palvused. Pered elavad väga pisikestes onnides. Eriti uskumatu oli vaatepilt mägedes. kus maja oli sama suur kui mu magamistuba Eestis. Ning seal elatakse ikka terve perega, lisaks veel lehm või kanad. Kuid suurem jagu balilastel on vähemalt kolm tehnikasaavutust olemas. Telekas, mobiil ja roller. Ja rolleriga veetakse kõike. See on uskumatu mida suudetakse ühe väikse kaherattalise peale mahutada.

Indoneesia (sh Bali) on suhteliselt vaene riik. Kuus teenib siin umbes 2000 krooni. Austraaliast otse siia puhkama tulla on üliodav. Bensiiniliiter on 6 eek, restoranitoidud 50 eek, massaazh 100 eek tund, keskpärane hotellituba 350 eek jne.

Kui otse Eestist Balile tulla, siis jääks puhkusega ilmselt enam rahule. Siis naudid rohkem sooja ilma ka. Meie tulime aga soojast Austraaliast, kus kõik väldivad palava päikse käes olemist. Olime Austraalias näinud varem palju ilusaid randu, mägesid, koskesid. Kõike seda arvesse võttes, ei jätnud Bali meile kellelegi erilist muljet. Väga ülepaisutatud koht. Turistidele on mõeldud vaid väga väike osa Bali saarest. Piisab kui võtad ühte kohta hotelli ning kui Bali väheseid vaatamisväärsusi näha tahad, siis lihtsam on tuur osta. Autoga sõitmine ning kõige nägemine pole Aasia riikides vist eriti mõtekas tegevus. Vähemalt edaspidi elame me rohkem turistidele mõeldud piirkondades ning kasutame turismibüroode teenuseid.
11. detsembril lendame pealinna Jakartasse ning seejärel võtame suuna uude riiki, esimeseks peatuspaigaks jääb Ho Chi Minh.